Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ruume, kus sind mitu surma varitsevad. Külma ära või võta
vingusurm ..."
„Vennad! Kelle tapp siit õhtu poole, Vaia alevist läbi
viib — valmistage endid surma vastu. Seal on tapikamber ühas`
lagunenud katusega keldris, mis mäekülje sisse on tehtud.
Sula ilm oli. Sadas lobjakat lund, kui ma sinna jõudsin;
märg olin ja külmetanud. — Vangivedajad tõid mulle
tapi-kambrisse sületäie laaste ja tikku. Küünalt ega lampi ei olnud.
Panin tule ahju. — Oo, püha rist! See oli kamber, mis ma siis
enda ümber nägin! Täis sõnnikut ja hallitust... virtsa! Aga
sellest ei oleks veel suurt vigagi olnud. — Kuni ma kambrit
vaatasin, olid laastud kõvasti põlema hakanud, ja lagunenud
ahi hakkas igalt poolt suitsu kambrisse ajama. Korsten ei
tõmmanud põrmugi. Umbne ahi. Kuni ma nõu pidasin, mattis
suits mul hinge kinni. Surm oli silma ees, vennad, surm oli...
Ma kobasin akna juurde. See oli pisike auk müüri sees —
pisem kui sauna aken ja nii tihedad trellid ees, et käsi läbi
ei mahtunud. — Nüüd oli kõik mu nõu otsas. Ma vajusin
põrandale.
Kobades juhtus mulle pingijalg pihku... Viimast jõudu
kokku võttes murdsin selle katki. Ja see pingijalg päästiski
minu. Ta mahtus trellidest läbi — ma lõin akna katki. Siis
sain õhku.
Oh, see oli hirmus öö!"
Veebruar 28 (õhtul).
Tapikambri rohkearvulistest kirjadest olen ma ainult
väikese osa läbi lugenud, ja ma tunnen, et ma enam nii peagi
edasi lugeda ei suuda. Sest kiviraamat on hirmus lugeda. Ta
väsitab ja vaimustab ühtlasi; pea tõotab ta sulle kõik, pea
võtab ta sult viimase lootuse ära; pea laulab ta võidulugu,.
pea kisendab jälle kui meeleheitmine igavese pimeduse seest.
Need seinakirjad kisendavad ja ägavad, tuskavad ja
rõõmustavad, nutavad ja naeravad ühtlasi. Kõik, mis piinatud ja
vaevatud vangirahvas tunneb ja mõtleb, on nende seinte
peale välja paisatud.
Seesinane rikkalik kirjandus langeb kolme liiki: hämarates
nurkades, simsside varjus, üleüldse madalates kohtades, s. o.
põrandast 4—5 jala kõrguseni — seisavad õhkamised, unista-
143
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
