Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Lina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Talurahvas ruttab tööga,
vaidleb valge suveööga.
Et võiks päeva pikaks teha —
muutkem mureks koit ja eha!
Vaevalt kesaväli küntud,
ristik rõukudesse pandud.. .
Raske maiseheina niiduks
vihmad suureks ajaviiduks!
Juba valmib rukkiväli,
õitsma hakkab linaväli!
Nägid õieajal selgel
pärlikastes päeva algul
niitu, nõmme, lilleaasa, —
laulsid lindudele kaasa,
ehk vast kiitsid taevasina? —
Tea, et kõigest õitsva lina
ilu üle käib: kui valla
aetud taeva küljest, alla —
sina! Tuule käes ta hõljub:
pea ta sinetab, pea haljab ...
näitab mitmesugust värvi
õõtsutades õiejärvi!
Tõest ja tarbest targutaja
inime, sa eluaja
aina külvad küsimusi,
hingad ohkeid hädalisi:
elujumalad, kuis võite
selleks anda ilu õite,
et neid varsti varistada,
raskel murel mullastada!
Tõeks ja sihiks ilu ise
võtab oma olemise,
valitsedes igal ajal
põlveneval põrmurajal;
tema taipamata tujud
muutvad ajas elukujud,
ilma ümber ehitades
ilu täiust igatsedes.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
