Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Lina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nagu jumalikke taimi —
lõikamata korjatakse,
vaikselt vihku köidetakse.
Kuid sugemiseks sarra-ase
on keset nurme valmistud,
kui oleks võimu võllaplatsil
vast väljakohus korraldud:
mees linapeo pingi külge
nöörpressi abil pigistab,
ja raudse harja raksatusel
siis linakuprad langevad.
Kas looduses on asu mõttel,
kes külvi, lõikust korraldaks?
kas looja käsul, ettevõttel
umbrohi vilja lämmatab!
Kes kasvatanud kihvtitaimed,
mis surma toovad loomale?
Miks inimene näljas ägab,
kus viljarikkust rohkesti!
Võim võhkur aegadest käib läbi —
nii pahur, põlastav ja must —
teeb elumõttelegi häbi
ja näitab ilmatõele ust.
Must, valge vahetanud nimed
ja päeva ehteid kannab öö.
„Mis ma kuulen, linakakjad!"
kajab peremehe hüüd:
„halval põllul ohtjad, takjad ...
jutt ja laul on laisa püüd!
Vaata, kus on töö:
side loid kui vöö!
Kaku kahar linapeo,
kõvasti ta kinni seo!"
On kakutud ja seotud peod,
siis veetaks’ luhamaale nad,
ja täidetakse linaleod,
kus kiud pehmeks urbuvad.
Nii raske kivikoorma alla
11 Eesti proletaarne kirjandus
/
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
