Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Lina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
saab maetud lina hoolega,
et ta ei pääseks põhjast valla,
ei vaba vette ujuma.
Kuid lina liigub, lina luksub,
ei vaibu vette vaiksesti, —
ju hävitatav elu tuksub
ja tungib viimse pilguni.
„Kuulge, mehed! noh, mis lugu
linaleol nüüd näha saab!
Lina käärib, lina kerkib,
vajutuse üles a’ab!
Kive küllalt meil;
pange, kordan teil’,
raskust leole veelgi lisaks —
kuival kiud jääb kõvaks, visaks."
Vajutus sai vääriline,
nõrkes lina käärimine;
ja kui kustub taimes elu —
hakkab tema kõdunema.
„01gu ikka valvus visa!"
aru peab pereisa:
«Nõrgem jätkem kauaks likku, —
liigne leotus kiudu rikku
võiks vast poole päevaga!"
Mudajärve, linalikku
nagu kullapesijad
astvad mehed ridastikku,
tehes kiule kaldal maad.
Püüdes lina seest
nad ei hooli veest!
Pervelt varsti vankri peale
tõstvad märga lina jälle!
Käimas koorem koorma järel.
Tööd on tervel taluperel.
Linavihud nurmel pikku
loobitakse ridastikku,
seal neid linaleotajad
kääridesse õrgutavad,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
