Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Lina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Kord (olin poisiks Rääsma talus)
sai küntud sööti, mäletan,
seal nõmme-kõnnu liivapalus,
tead, Saviserva niidu man.
Noh, kündsin, äestasin ja, lihtsalt,
sai turba peale külitud ...
Kuid linad kasvasivad ehtsad,
kiud selge — nagu loetud!
Kaks kaalu vakamaalt... Kus raha:
tead, rublat neli punna eest!
Jah, vanast — kiita ma ei taha —
siis leidus lina, leidus meest!
Me nõu ja jõuga töötasime ...
Va Ursi Saamu, mäletan, —
viis punda päevas puhtaks! Ime?
« Mees ise laulis selle man ...
Nüüd pole linu, pole mehi, —
ehk mis veel on, siis masinad
(see meie aja linarehi!)
neid takukoonlaks taovad!
— Eh, Rein! Su juttu ma ei taha.
See a’ab mul päris hinge täis:
„Nad saivad, möivad, tõivad raha. .
Kuid kuis su enda käsi käis?
Sa kiidad üles end’seid aegu,
ning mõelda mahti sa ei saa,
et end’ne ori oled praegu, —
kuid muutunud on töö ja maa ...
Ei märkagi, et maa jäi lahjaks
ja lina kehvaks, karedaks
ning puudub odav tööjõud, kahjuks,
kes teeks ta puhtaks, paremaks!
— Jah, Juhan, veli, õnn ei sigi...
ei edasi saa sammugi!
Mul vanadus on juba ligi
ja tervis otsas ammugi.
Oh oleks oma maa ja maja .. .
aed, nurmed . .. kartul, herned, oad.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
