Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Rahvamaja
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
RAHVAMAJA
Kroonlühtreid ei ole. Ka puudub parkett.
Uh! kuis me saaks ainsagi ahju.
Et kunstide kuning vaeb leiba ja vett —
me rõõmudel pole sest kahju.
Oh! kui palju võitlust ja vaidlemist võis
meil’ tuua see seinadevare.
Kuis puikles siin kulak ja kirikumõis.
Nüüd siiski on vaba me tare!
Uks hingab. Veel akendest libiseb lund.
Mis sellest. Me oleme noored.
Näeb aukline eesriie iludest und.
Naer, kõmin ja seemned ja koored ...
Tst! Eesriie heitub (ta järsku ei saa —
veel palju on sõlmi me traadis).
Juht algabki. Jutuga esineb ta
kui külamees lihtsamas laadis:
Me tänane tähtpäev. Me seisukord nii.
Teed võtsime varemevallas.
Eks hooled ja ühendus edasi vii.
Küll võidame. Paistab ju kallas.
Noor pioneer näitab (siin sumisev saal
teeb põneval vaikusel ruumi),
kuis paljaste kätega leekidemaal
võib segada süsi nii kuumi.
Küll laksudes tõusevad lained. Kuid. veel
ei varise varjunud talad.
Siis vaheaeg. Mõõna ei märkagi meel.
Uus põnevus — võitluse alad.
Meil grimmi ei ole. Kes osades noor,
siis pääkate kukla ja — nudi;
kes vana, sel pääkate ripub kui loor,
käib küürus ja kongates — tudi.
Hütt raksub ja ruttab. Kuis hindame sind,
külm, ümar ja lagunud maja!
Mis palju siit valgust ja soojust saab rind
kuis väga on meile sind vaja.
.Sula", 1926
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
