Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Vassili Mölder - Mispärast?
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kahejalgsed, kes võib-olla ise endid omas rumaluses vahest
koguni inimestekski peavad.
„Maja" sisemus seisab välimusega täielikus kooskõlas.
Kitsas, pime, haiseva õhuga täidetud ruum. Mudane, auke täis
savipõrand, ämblikuvõrkudega ülekülvatud ja nõega läikiv
süsimust lagi ja sedasama karva sein. Määratu suur paekivist
tehtud kerisega ahi, mis nagu mõni vanaaja hiigelelukas välja
näeb, matab tervelt kolmandiku muidugi kitsast toaruumist
enda alla. Paar pinki, üks vigaste jalgadega ja määrdinud
õlgpõhjaga tool, pisuke värvimata laud, koitanud riidekapp
nurgas, lapsekiige ja voodi, näruse vaibaga kaetud — see on
terve toakraam, mis võõrale sisseastujale silma puutub.
ühe akna all, mille tahmaste ja roheliseks päevitanud
ruutude läbi vaevane valgusehämarus tuppa hiilib, istub viletsas
riides noor naine ja hoiab väikest mõne kuu vanust lapsukest
põlvedel, kuna suuremad — neid on tükki neli — eemal
mudase põranda peal käperdavad. Naise näojooned lasevad
arvata, et ta kord vististi ilus on olnud, kuid praegu ei ole
sellest ilust enam lõhnagi järel. Kõrged, kondised põsenukid,
terav nina ja tuhmid, kurva vaatega silmad, mida sinakad
ringid ümbritsevad; näovärv on kollakas-kahvatu ja otsaesisel,
silmade ning suu ümber asuvad sügavad jooned, mida vali
elukäsi sinna kriipsutanud. Ta näost ja kogu kõhnast kehast
paistab haiglane väsimus.
Ta paneb lapsukese, kes vahepeal magama uinunud,
ettevaatlikult kiigesse, manitseb teisi lapsi vagusi olla ja mitte
kära teha, asub siis uuesti akna juurde ja vahib rahutul pilgul
lumisesse kaugusse.
„Mu jumal, kuhu Jüri ometi nõnda kauaks jääb?" sosistab
ta murelikul toonil.
Jüri on tema mees. Ta on ameti poolest mõisa moonamees,
see on äraseletatult: mõisniku pärisori. Jüri algas selle
elukutsega juba siis peale, kui ta vaevalt jalgu järele jaksas vedada.
Seitsmeaastaselt pandi ta mõisa seakarjaseks, missugune amet
aasta`aastalt raskema vastu ümber vahetati, kuni hobustepoisi
ametini. See aeg oli nagu ettevalmistamiskooliks edaspidisele
elule. Siin pidi ta oma tulevase isanda võimu ja autoriteeti
tundma õppima ja juba aegsasti harjutama oma turja selle üle-
190
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
