Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Vassili Mölder - Mispärast?
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
jõu ees painutama. Kolmeteistkümneaastase poisikesena käis
ta juba kui mees kunagi isaga seltsis mõisas teol ja tegi igal
nädalal oma kolm päeva ära. Ränk oli selline orjus
noorukesele küll, aga parata polnud midagi, sest peenike pere oli neil
kodus rohke. Väsitav raske, ülejõu käiv töö kurnas poisi liiaks
ära, ja lasi ta pilguks ajaks musklid vähe lõdvemale, siis sai ta
mõisasundija käest mõnegi hea võmaku kuklasse — „laiskuse
eest", nagu need ütlesid.
Aegamööda sirgus Jüri meheks, võttis naise ja sai isaks.
Sealtmaalt ei ole Jüri enam ühtegi vaba päeva näinud. Päev
päeva kõrval, olgu see suvel või talvel, orjab ta väsimatu
hoolega mõisat, et perele, kellega taevas teda nii rikkalikult
õnnistanud, leiba ja kehakatet muretseda. Truult ja
ennastsalgavalt on ta oma mehe- ja isakohuseid täitnud, kuid
sellegipärast tikub puudus, nagu öeldakse, „uksest ja aknast" sisse
tulema, sest moonamehe palk on nii rohkearvulise perekonna
ülalpidamiseks liig kasin.
Jüri oli mõisaga alati heal jalal seisnud, kuid viimasel ajal
muutus see vahekord märksa halvemaks. See oli sel ajal, kui
terve suure Vene riigi sisemine elu keemas ja käärimas oli.
Igal pool tõusid töölised üles, nõudsid tööpäeva lühendamist
ja palgalisa. Ka mõisamoonakad, kellede seisukord iseäranis
vilets oli, ärkasid unest ja hakkasid oma „ülemuselt" endile
lahedamaid elutingimusi nõudma. Mõisas, kus Jüri teenis, tehti
sedasama. Teomehed seadsid omavahel märgukirja kokku ja
Jüri kui terasema vaimuga ja arukamat meest valiti ühel
häälel kirja parunile ära andma. Jüri puikles küll esiotsa vastu,
teades, missuguseid tuliseid süsi siis selle kohustuse täitmine
tema pea peale koguda võib, andis aga siiski viimaks enamuse
tungivale soovile alla.
Mehed käisid mõisas ära, aga nende käigul polnud
loodetud tagajärgi. Parun ei lubanud ainustki meeste nõudmist täita,
vaid austas mehi igasuguste kõlvatute aunimedega ja ähvardas
lõpuks kõiki koerapiitsaga mõisaõuest välja kihutada. Kõige
rohkem sõimata sai õnnetu Jüri, kes paruni ütluse järgi see
„peamässaja" olevat. „Armuline" ähvardas teda jalamaid
teenistusest lahti lasta, jättis aga pärast ometi, ei tea mis
põhjusel, ähvarduse teoks tegemata. Sellest päevast saadik märkas
191
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
