Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Vassili Mölder - Mispärast?
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Miina ei vastanud midagi. Ta aju töötas palavikuliselt,
mõte mõtte järel vilksatas elektrikiirusel läbi pea. Nüüd oli
temale korraga selge, miks Jüri mõisa kutsuti. Jüri oli
teatavasti mõisaskäigust saadik härra vihaalune, ja nüüd tahtis ta
temale vististi kätte maksta. Jumal hoidku, ega ta ometi? See
ei või olla, juba mõte selle peale on liiga hirmus! Tema mehel
ei olnud ju mingit süüd — mis põhjusel pidid nad teda siis nii
hirmsal viisil karistama?
Lombak eit oli imestades naise surnukahvatut nägu
silmitsenud. „Kulla noorik, mis sul viga on? Sa taevake, sa oled ju
näost valge nagu lumetükk! Egas see kasakate tulemine sind
nõnda ä’ä ehmatand? Ole aga mureta, noorik, ega nad
meie-sugustesse puutu: nad otsivad mässajaid."
Miina oli ikka veel tumm. Siis kahmas ta korraga
pleekinud suurräti varna otsast pihku ja pöördus kärme liigutusega
lombaka poole.
„Kuule, Mari," lausus ta isesuguse võõra, kurgu põhjast
tuleva häälega, „sa ole nõnda hea ja jää väheks ajaks minu
laste seltsi. . . ma ise lähen natukene välja .. . Eks?"
Ja ilma vastust ootamata tormas ta toast välja ja pani
pooljoostes mõisa poole lippama. Vanaeit jäi temale pead
raputades järele vahtima: ta arvas naise peast segase olevat.
Miina aga tõttas lendaval sammul edasi. Tee oli paksu,
tuhkjat lund täis tuisanud, mis mõnes kohas kuni põlvini
ulatus; tuul lõikas hammustavalt näkku ja tungis läbi kerge riide
igalt poolt näpistades ihu kallale, — aga Miina ei märganud
midagi tähele panna. Tema pead täitis praegu ainult üks mõte:
Jüri! . .. Jüri! ... Ta oli otsuseks teinud mõisa minna ja meest
ähvardavast hädaohust päästa katsuda. Et Jürit nimelt
hädaoht ähvardas, selles polnud enam kahtlust. Härra kandis Jüri
vastu salaviha südames ja nüüd leidis ta paraja aja olevat oma
viha välja valada. Ta on vihatujus hirmus mees, see härra —
seda teab Miina. Aga ta tahab tema juurde minna, tema ette
põlvili maha heita ja kõik oma palved ja pisarad, terve oma
verise südame tema ette välja puistata. Härra on vali mees,
aga ta on ometi inimene.
Ja kui ta inimene on, siis peab temal ka süda olema, mis
teise inimese hingepiina nähes mitte kiviks jääda ei või. Ta ei
1907
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
