Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Vassili Mölder - „Tõe“-kuulutajatele - Märgusõna surmale
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Inimene pole mitte
mõni koerakutsikas:
tema mõistus — meel ja mõte —
seisab astme kõrgemas.
Mõistus — see peab vabanema
orjaaja kütketest,
vana ilm peab taganema
uue, võimukama eest!
Elu vabastavat tõde
kuulutage ilmale,
siis teil’ iga „vend" ja „õde"
tuleb vastu lahkesti!
„ Sõnajalad", 1910
MÄRGUSÕNA SURMALE
„Surm, kus nüüd sinu oda sai,
kus põrgu võim ja voli?"
Nii laulsid need, kel enne sind
nii väga tarvis oli.
Ja kurvalt pea sa longu lõid:
tööd oli tõesti vähe;
vast harva mõnel’ ohvrile
said anda vopsu pähe.
Kui töötas inkvisitsioon,
kui loitsid tuleriidad, —
neid aegu sina vististi
küll mälestad ja kiidad.
Siis ülirohke oli saak,
sul oda tilkus verest,
ja hädakisa, needmine
pea kostsid igast perest.
Nüüd jälle on su oda töös
ja põrguvõimud lahti:
hulk kuradisi päevad, ööd
maailmas peavad jahti;
jõus jälle inkvisitsioon,
nii armutu, nii valju —
ja võidurõõmul hõiskad sa,
sest tööd sul palju, palju!
Mil lõpeb sinu röövisõit,
mil nüriks läeb su oda?
Mil vabalt jälle hingab ilm
ja möödas oht ning häda?
Mil lõpeb kõik — ei karvapeal
me suuda ette näha,
kuid kindel on, et sinule
jäeb pidupäevi vähe!
..Sõnajalad", 1910
1907
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
