Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Gustav Tikerpuu - Vanemuine laulupidul
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
„Kus on siis rahvas? Härrasid näen mina,
ning prouasid ja preilisidki veel. . .
Kas pime olen ma? ... Taara, aita sina!
Miks puudub rahvas piduteel?"
Ei keegi vastand. Mõned saksad saatsid
ta peale pilgu õige pahase.
Ja teised kahtlaselt tall’ otsa vaatasid:
„Loll vanamees, on’s sinu asi see."
Ja kurvalt kuulas laulu laulujumal,
pead norus hoides hakkas mõtlema:
„Mis pidu see? Mispärast rahval omal
on võimatu siis siia ilmuda?"
Seal ilmus järsku Vanemuise ette
üks päevitanud, määrdind kuues mees:
„Aus laulujumal, rahvas ei saa mitte
tööpäeva mööda saata hõisates!
Sest alati meid sundimas on taga
nälg hirmutav. Meid tööle kutsub leib,
vast kodanlane omasugustega
siin täna rõõmsalt pidutseda võib.
Kas tead, et enne laulupidu andsid,
meil kodanlased õige kena nõu:
töö rohkenduse plaani ette panid,
justkui ei käikski ta meil üle jõu!
Meil anti nõu, et päevas töötaksime
me neli tundi peale kümne veel —
siis täna seisaks töö. Meil öeldi: poleks ime
see väike vaev teil laulupidu eel!
Ja et me seda kuidagi ei võinud,
siis peame täna ikka orjama.
Kes meie seast on piduplatsil käinud,
on teinud seda oma voliga."
Ning laulujumal kuulas mehe juttu
ja mõtles endamisi vagusi.
Veel habet kohendas, siis ruttu, ruttu
ta pööras taeva poole tagasi.
1912
16 Eesti proletaarne kirjandus
241
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
