Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Gustav Tikerpuu - Algus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
„Jäta sonimine, kuradi päralt! Sonides pead nälga
sure-magi, vennas. Vaja on mõistlik olla. Täna peame tõsiselt
otsima, kas endistest grupi liikmetest veel üksainuski linnas
viibib, kes meid selle jälgi seltskonna needmise alt pääseda
aitaks. Meile on tegevust vaja, süüa, peavarju! Siin pagana
metsas kipub tõesti juba reumatism kallale!"
„Sa tahad peavarju! Seda pead päikeselt küsima. Ja kui
tema ei anna, siis läheme vaat’ selle suure laine harjale, mis
merel praegu õhtu poole veereb. Sinna ehitame endile ise
kindla hoone ei ühestki asjast. Kui hoone valmis, siis asume
sinna elama, toidame endid sellega, mis väiksemad lained meile
kätte kannavad, ja naerame, naerame! ..."
„Inimene! Hans! Sa piinad oma ogarusega tüdimuseni!
Nälja- ja külmasurm silme ees, tema aga luuletab! Kurat
võtku, selle luule eest ei maksa sulle ju keegi krossigi! .. .
Jäta juba, või ma hakkan arvama, et kõik haritlased
sinusugu-sed jaburad on ... Tõepoolest, sandarmitel poleks vaja olnud
sind vangimajast välja lastagi. Mine parem sinna tagasi ja
kemple seal oma tundemaailmaga! Kamber number
kolmteist-kümmend on kaunis vastuvõtlik, ega ta sind sisse astumast ei
keela!"
„Kamber number kolmteistkümmend!... Jah, üks punane
juga heljub praegu just vangimaja kohal. Seltsimehed vist
kardavad teda. Oo, nad ei tea, et see päästevaim on, keda nad
rõõmuga tervitama peaksid . .. Eduard, kas sa ei märka, et
meiegi alles nüüd tõsiselt-vabad oleme?! Vabad!"
„Lõpeta ükskord, inimene!"
„Meie oleme vabad! ... Ma tunnen vabadusejoovastust
kogu kehas. Rinnas ainult mässab midagi. Mässab ja põleb ...
Rinnas ning peas."
„Aga kõhus ei mässa ega põle?"
„Kõhus?! Ei! Sest mina surmasin oma kõhu ära .. ."
„Liig rasvaste toitudega?"
„Vaiki! ... Rahvaparved võitlevad selle eest, millega kõhtu
võib täita. Nad kisendavad müüride taga ja siplevad
silmustes. Aga mina loon uue õpetuse, kuidas kõhtu surmata võib,
ja näitan näljastele uut pääseteed..."
„See on ju pappide õpetus."
1907
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
