Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Gustav Tikerpuu - Algus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
„Tule, Hans! Jäta nad siia! Nad teavad isegi, mis neil teha
on. Meid oodatakse linnas. Kõik on korras. Meie saame tööd,
korterit ja elamisraha. Läheme!"
„Ei, ei, ei! Ma lähen merele! Kas sa kuuled, ma lähen
merele! Mulle ei ole korterit ega raha vaja, sest minu mõtted
on kehaks saanud ja minu loodud tõde valitseb maailma üle!
Tule ühes minuga lainete harjale, või ma viin sind vägisi!
Läheme ja elame loodusjõududega! Kui tahame, siis
kannavad meie käsilased meid punases pilves endiste seltsimeeste
juurde. Tule, läheme merele, vabale merele!"
„Ei, Hans! Meie tee viib kõigepealt linna. Sa tead ju, meil
on seal palju tegemist. Kui sellega valmis saame, tõttame siia
tagasi. Ole mõistlik, Hans!"
„Sa tuled minuga!!"
Lühike rabelemine. Endise töölise lihased olid tugevamad
kui haritlase omad: nõrgameelne jäi alla. Meeleheitel purustas
seltsimees seltsimehe kehakatted ja sidus need köidikutena
nende omaniku käte ja jalgade ümber. Nõrgameelne oigas, ta
silmades aga sätendas kirglik tuluke ...
Eduard mõtles silmapilgu, vaatas üle lahe linna poole ja
kummardas siis kinniseotud kaaslase kohale:
„Küllap ehk nüüd antakse sulle jällegi peavarju, ja sinu
pärast ei tarvitsegi enam seltsimehi otsida. Lühike oli su
vabadus, aga vabal inimesel ei ole ju kohta, kuhu ta oma pea võiks
panna ..
„Veripunased joad tulevad ja kuulutavad uue töö algust.. .
Lained laulavad kohisedes minu võitluslaulu ... Võit...
Nälgijate võit... Valu, oh valu sügaval rinnas!"
1913
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
