Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Järelsõna
Pärast pärisorjuse kaotamist hakkas Venemaal kiiresti arenema
tööstus-kapitalism. 25 aasta jooksul (1865—1890) tõusis tööliste arv üksnes
suurtööstustes rohkem kui kaks korda. Kapitalistlik suurtööstus hakkas eriti
arenema 90-ndail aastail. 90-ndate aastate lõpul ulatus tööliste arv
Venemaal tunduvalt üle kahe ja poole miljoni. „See oli kaasaegne
tööstus-proletariaat, kes pärisorjuseaegseist vabrikutöölistest, samuti väike- ning
käsitööstuse ja igasuguse muu tööstuse töölistest põhjalikult erines nii
selles, et ta oli koondatud suurtesse kapitalistlikesse ettevõtetesse, kui ka
oma revolutsiooniliselt võitlusvõimelt" (UK(b)P ajalugu. Lühikursus.
Tallinn, 1951, lk. 7).
Juba möödunud sajandi 70-ndail ja 80-ndail aastail hakkas Venemaa
töölisklass ärkama ning alustas võitlust kapitalistide vastu, sest tööliste
olukord oli tsaari-Venemaal erakordselt raske. Töölised, sealhulgas ka
eesti töölised, hakkasid oma olukorra parandamiseks organiseerima streike.
Eduka võitluse läbiviimiseks kapitalistide vastu organiseeriti
töölisühin-gud. Hiljem hakkavad Venemaal töölisliikumise kasvu alusel tekkima
esimesed marksistlikud organisatsioonid. Esimeseks selliseks
organisatsiooniks oli Plehhanovi „Töö Vabastuse" rühm.
Tiheda sideme töölishulkadega ja töölisliikumisega lõi siiski alles
Lenini asutatud .Töölisklassi Vabastusvõitluse Liit" 1895. a. .Võitlusliidu"
ülesandeks sai töölisliikumise poliitiline juhtimine. Peterburi .Töölisklassi
Vabastusvõitluse Liit" hakkas Lenini juhtimisel Venemaal esmakordselt
teostama sotsialismi ühendamist töölisliikumisega. „Võitlusliit" oli
töölisliikumisele toetuva revolutsioonilise partei algidu. Peterburi .Võitlusliidu"
järel tekkis marksistide organisatsioone kõigis peamistes tööstuskeskustes,
samuti ka ääremaadel. Selleks, et ühendada laialipillatud marksistlikud
organisatsioonid üheks parteiks ja luua nende vahel side, esitas ja teostas
Lenin esimese ülevenemaalise revolutsioonilise marksistide ajalehe .Iskra"
asutamise kava. .Iskra" esimeste numbrite ilmumine aastail 1900—1901
oli üleminek uude ajajärku, killustatud rühmadest ja ringidest ühtse
Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegeliku moodustamise ajajärku.
Vene eesrindlik kirjandus on alati kajastanud ja toetanud ühiskonnas
toimunud revolutsioonilisi muutusi ja progressiivseid ideesid. Et nüüd oli
ühiskonna areenile asunud niisugune ainuke järjekindlalt revolutsiooni-
270
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
