Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Lenin tutvus nende revolutsiooniliste lauludega asumisel olles. Samuti
mäletavad Kureika küla talupojad, et seltsimees Stalini seal asumisel olles
olid need tema lemmiklaulud ja neid olevat ta ka ise sageli laulnud.
Nii oli vormunud uue sajandi alguseks vene eesrindlikus kirjanduses
arenguliin, töölisluule, mis oli vastandiks narodnikute ja dekadentide
kirjandusele.
Juba XIX sajandi lõpul algas Euroopas ja Venemaal tööstuskriis. Et
streikides kättevõidetud järeleandmisi hakati kapitalistide poolt tagasi
võtma, omandas tööliste võitlus üha revolutsioonilisemat iseloomu.
Töölisliikumine avaldas oma mõju ka talurahvale. Tsaari-Venemaa ääremaadel
arenes rõhutud rahvaste rahvuslik vabastusliikumine. Venemaa proletariaat
kujundas oma revolutsioonilise partei, kes oli võimeline asuma
töölisklassi vabastusvõitluse etteotsa. ..Tööliste ja talupoegade
revolutsioonilised väljaastumised näitasid, et Venemaal valmib ning läheneb
revolutsioon" (UK(b)P ajalugu. Lühikursus, lk. 27).
Revolutsioonilise liikumise hoog ja poliitiline ja ideoloogiline kasv
kajastus kirjanduses. Kirjanduses asus revolutsioonilise võitluse etteotsa
just neil aastail massiliselt arenema hakanud proletaarne kirjandus, mida
iseloomustab Maksim Gorki suur nimi.
Sajandi algul pühendas kirjandusküsimustele palju tähelepanu leninlik
„Iskra". 1901. a. septembris ilmuma hakanud „Brdzola" arendas laialdast
propagandat revolutsioonilisele, rahva püüdlustega seotud luulele.
Ajalehes oli rubriik pealkirjaga ..Kirjandus". Seltsimees Stalin oma artiklis
„Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei ja selle lähimad ülesanded"
kõneles revolutsioonilise luule tähtsusest töölisklassi massilises liikumises.
Seltsimees Stalin käsitleb revolutsioonilist luulet kui rahvahulkade
võitlusele äratajat.
Töölisklassi astumine võitlusareenile oli andnud ka kirjandusele
juht-ideed. Tööliskirjandusel oli otsene seos revolutsioonilise
sotsiaaldemokraatiaga. Stalinlik ajaleht „Gudok" kirjutas, et töölislaul joonistas
proletariaadile tema helget tulevikku. „Brdzola" avaldas juba oma esimeses
numbris luuletuse, milles öeldakse:
CMejio, apy3bfl, He TepoftTe
EoÄpocTb b HepaBHOM õoio!
PoOTHy-MaTfe 3amHmaftTe,
lIecTb h CBoöoay cboio ...
(Julgesti, sõbrad, ärge kaotage
vaprust ebavõrdses võitluses!
Kodumaad-ema kaitske,
oma au ja vabadust...)
„Brdzola" 2. ja 3. numbris, kus ilmus seltsimees Stalini artikkel
.Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei ja selle lähimad ülesanded", avaldati
Metehhi kindluse vangide luuletused „Brdzolale" ja .Seltsimeestele".
272
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
