Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
duse põhimõtte, arendama seda põhimõtet ja selle võimalikult täielikul
ning terviklikul kujul ellu viima."
Koos Leniniga võitleb parteilisuse printsiibi eest kirjanduses seltsimees
Stalin. Ta annab kirjandusele suure tähtsuse revolutsioonilises võitluses.
Seltsimees Stalini juhtimisel annab Tiflisi komitee välja proklamatsiooni
tsaaritimukate arveteõiendamise puhul talupoegadega. Proklamatsioon
algab sõnadega: ,.Elukutselt sepp, tagus ta õnne oma rahvale." 25. dets.
1906. a. stalinlik ajaleht „Ahhali Drojeba" avaldas luuletuse „Me sepad
oleme". Siit läks sepa-õnnetaguja rahvalik kuju proletaarsesse kirjandusse.
Omakorda Lenin ja Stalin viisid revolutsioonilise poeesia oma
artik-leisse, lendlehtedesse, proklamatsioonidesse. Lenin ja Stalin kasutavad eriti
Gorki .Tormikotka" (1901) revolutsioonilist kuju.
Revolutsioonipäevil pääseb ka eesti proletaarne kirjandus tõkkest.
Esimeseks proletaarse kirjanduse kogumikuks Eestis on J. Lilienbachi
poolt toimetatud ja välja antud töölisalbum „Edasi" 1905. a. Selles albumis
ilmunud artiklis „Karl Marx" ütleb toimetaja muu hulgas, märkides, et eesti
proletariaadil puudus seni oma kirjandus: „Kui seda juba vene ja teiste
Vene riigi rahvaste kohta öelda võib, kel oma keelatud kirjandus oli, mis
siis veel meie ettevaatlikkudest ustavatest eestlastest rääkida, kel teiste
riigi rahvaste seas vist küll üksipäini see au on, et tal tsensori võimu
kadumiseni vaba kirjavara puudus, sotsiaaldemokraatide sellekohased
hektografeeritud katsed ning lendlehed ja õnnetu „Edu" maha arvatud.
Rahva väikese arvuga ei või seda mitte seletada, sest isegi leedu keeles
oli oma sotsiaaldemokraatline salakirjandus olemas." Ja Lilienbach ütleb:
„Kes maha on jäänud, peab seda enam ruttama."
Ja siitpeale algaski eesti proletaarses kirjanduses pidev tõus ja seda
peamiselt just Lilienbachi enda organisaatorliku tegevuse tulemusena.
Proletaarsete kirjanike avaldamiskohaks kujunesid ka 1905. a.
revolutsioonipäevil loodud eestikeelsed töölisajalehed.
üks sellistest ajalehtedest oli Berliinis ilmunud ajaleht „Edu", mida
Lilienbachki nimetas oma artiklis. Seda ajalehte sai aga ilmuda ainult
paar numbrit.
Esimene bolševistliku joonega ajaleht eesti keeles oli Peterburi VSDTP
eesti organisatsiooni poolt välja antud „Edasi", mille esimene number ilmus
3. detsembril 1905. a. Juhtkirjas oli öeldud, et „Edasi" ilmub VSDTP
Peterburi komitee lähemal juhtimisel ja kaasabil, ning märgitakse, et
üheks lehe kaastööliseks on ka V. I. Lenin. Ajalehe esimeses numbris
kirjutati: „Edasi, töölised! Eesti proletariaat! Suur Vene revolutsioon
kutsub meid. Ta hüüded lähevad ikka valjemaks, ta jõud kangemaks. Meie
kõige suurem vaenlane, kahepeaga elukas, lamab surmavalt haavatuna
meie ees maas. Tamm, mis rahva elu laineid aastasadasid on kinni
pidanud, on purustatud ja need lained löövad ikka kõrgemalt kokku, nende
tõuked lähevad ikka tugevamaks. Ei ole enam jõudu, mis neid laineid
jõuaks tagasi suruda, maru lähenemist takistada suudaks." Ja ajaleht
lõpetab gorkilikult: „Mühise vägevamalt, maru! Tõuka tugevamalt, torm!"
274
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
