Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Esimene Vene revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Algas verine
Sto-lõpini reaktsioon. Kodanlik kirjandus uppus reeturluse ja renegaatluse
rappa („Vessõ", „Zolotoje runo" vene kirjanduses, „Noor-Eesti" eesti
kirjanduses). Kindlaks jäi ainult proletaarne kirjandus, pidades vääramatult
oma võitlusprogrammi.
Reaktsiooniaastail hakkas õitsema eriti revolutsiooniline pilkekirjandus.
Vene satiiriliste ajakirjade eeskujud kutsusid välja pilkekirjanduse kasvu
näit. ukraina, poola, juudi, gruusia keeles, hoolimata nende ajakirjade
sagedastest konfiskeerimistest. Eestikeelse pilkekirjanduse rajajaks sai
J. Lilienbach. Poliitiline pilkekirjandus oli tõhus relv tsaari ja kodanluse
mahhinatsioonide paljastamiseks. Need pidasid ägedat võitlust ka
kodanliku ideoloogiaga ja kodanliku kirjandusega.
Revolutsioonilises liikumises algas tõus 1912. a. Bolševike partei asus
töölisliikumise etteotsa ja viis ta bolševistlike loosungite all vastu uuele
revolutsioonile. Partei oskas teostada illegaalse töö ühendamist legaalse
tööga.
üheks legaalseks organiks oli bolševistlik ajakirjandus. Bolševistlikud
ajalehed „Zvezda" ja „Pravda" kujunesid ka proletaarsete kirjanike
tribüüniks. Väljapaistvaimaks töölispoeediks „Zvezda" ja „Pravda"
veergudel oli Demjan Bednõi. „Zvezdas" ja „Pravdas" ilmunud proletaarse
kirjanduse mõju oli suur, haarates laiu töölishulki. See luule oli võimas hoovus
vene kirjanduses. Siin kajastus revolutsioonilise vabastusliikumise paatos,
siin kujunesid proletaarse kirjanduse sügavad traditsioonid. „Pravda"
toetusel anti 1914. a. välja proletaarsete kirjanike koguteos. Selle eessõna
kirjutas Gorki. Ta pöördus tööliskirjanike poole järgmiste sõnadega:
„Kui ajalugu kord jutustab kogu maailma proletariaadile sellest, mis
teie olete läbi elanud ja korda saatnud kaheksa reaktsiooniaasta
jooksul — töötav maailm saab imetlema teie elujõudu, teie hinge vaprust, teie
heroismi. . . Vene tööliste järeltulevad põlved ja kogu meie planeedi
proletaarne maailm kahtlemata ammutab teie eeskujust suurt jõudu võitluses
uue kultuuri eest."
Sellal Lilienbach jätkas oma töölisalbumite väljaandmist. Gorki sõnad
on maksvad ka nendes albumites oma loomingut avaldanud eesti
proletaarsete kirjanike kohta.
„Pravda"-aegne luule — see oli kutse uuele revolutsioonile, mis aitas
parteil äratada töölishulki.
Nendel aastatel (alates 1910. a.) saab täie hoo ka eesti proletaarne
kirjandus. Ilmuvad Lilienbachi ja Möldri luuletuskogud, Buki jutustused,
Müntheri ja Tikerpuu parimad kirjanduskriitilised artiklid.
Eesti proletaarne kirjandus leiab endale avaldamiskoha ka bolševistliku
„Kiire" näol, mis alustas ilmumist 1912. a. ja mida juhtis eesti töörahva
ustav poeg Viktor Kingissepp. Artiklis „Oma ajakirjanduse ja
sõnavabaduse kaitseks" näitab Kingissepp, milliste raskustega tuli
töölisajakirjandu-sel tsaari ajal võidelda: „Terve musta laagri rasked suurtükid, mitte
ideed, on administratiivne mehhanism liikuma pannud, et töörahva
ajakirjandust ära lämmatada, purustada ja teda vaikima sundida. Kuid töölis-
276
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
