Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
liku osa. „Ruthi" — nooreestlaste tähelepandavaimat „õit" nimetab Münther
uusromantismi uduga läbiimbunud peaaju-unistuseks ja paljastab selle
„ teose" kui prantsuse dekadentide kõige kaugemaleminevama jäljenduse.
„Noor-Eesti" ringkonna kirjanduse kohta jõuab Münther otsusele, et see
„ei ole eesti kirjandus, vaid eestikeelne kirjandus". Töötaval rahval ei ole
sellise kirjandusega midagi tegemist.
Noor-eestlaste .loomingu" kohta ütleb Münther, et tulevastele
põlvedele see ei paku mitte midagi. Münther näitab selle .loomingu"
edaspidise saatuse: „Elu läheb edasi ja viskab esteedid, kui nad endid elu
järele ei painuta, nagu veevool laastud kõrvale ja sünnitab uusi
jõudusid, kes elu sügavamalt tähele panevad, ta edenemise põhjuseid mõistavad,
ilukirjanduse tähtsusest elu kohta aru saavad ja ilukirjandust elust
väl-jaspoole ei taha viia."
Sellise eluvõimetu kirjanduse kritiseerimise juurde tuleb Münther tagasi
veel paljudes oma artiklites. 1914. a. kirjutab Münther: .Eesti nooremad
kirjanikud ei pane kõrgemate ühiskondliste aadete peale rõhku ja ei
armasta laiemaid, sügavamaid, põlevamaid eluküsimusi. Nad hoiavad
poliitikaliste, sotsiaalsete ja tõsisemate ülesannete eest kõrvale. Neil ei ole
lähemaid ega kaugemaid eesmärkisid." (.Eesti noorematest
kirjanikkudest".)
Sellisele rahvavaenulikule kirjandusele seab Münther vastu areneva
töölisklassi kirjanduse. Artiklis .Töölised-kirjanikud" (.Töö Hääl" 1913,
nr. 78) märgib Münther näiteks Gorki suurt o^f vene proletaarse kirjanduse
arendamisel ja vene tööliskirjanike koondamisel, näidates sealjuures edasi,
et igal rahval on juba tekkimas eluterve töölisklassi oma kirjandus:
„. .. Inimesed, kes ainult algkooli on lõpetanud, kes rasketesse
elutingimustesse on surutud, kelledel suured perekonnad toita on, leiavad
vaba aega ja energiat, et ajutiselt luuleilmas oma tundmusi, üleelamisi ja
vaatlusi kunstivormidesse valada .. . Kui armetud ja naeruväärsed ei ole
seda lugedes mitmete kodanliste luuletajate ja esteetide kartused, et
töölised oma rakkuskätega kõik iluasjad ja kultuuri ära hävitavad ja Apollo
ning Veenuse kujud puruks peksavad."
Arenevast proletaarsest kirjandusest kõneleb Münther veel reas
artikleis (.Eesti kirjanikkudest ja kunstnikkudest"; .Aasta" album 1917, jm.).
Münther oli eesti proletaarseist kirjanikest kõige rohkem tuttav vene
eesrindliku kirjandusega. Ta on tõlkinud vene kirjandusteoseid, nimetagem
neist näiteks Gorki jutustust .Hävitamine", 1903. Vene kirjandus on
avaldanud Müntherile suurt mõju. Kirjanduskriitika alal on Münther palju
õppinud vene revolutsioonilistelt demokraatidelt, eelkõige Belinskilt, kelle
nõuet, et kirjandus kajastagu elu, on pidevalt järginud ka Münther.
Ta kirjutas juba 1907. a.: .Tahame meie õieti elu tunda, peame ajaloo
edenemist, ajaloolist materialismust ja mõttetarkust tundma õppima. Tahame
kirjandusvoolusid tunda, peame endid Belinski, Tšernõševski, Dobroljubovi
ja teiste arvustustöödega tutvustama ja proletariaadi seisukohalt välja
minema, siis saame enam-vähem õige väljaminemise punkti kätte ja saame
kõigist keerdülesannetest enam-vähem jagu .. ." Miintheri märkmetes pro<
29 2
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
