Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kehvistu laostumise protsessi kui kehvik on jõudnud üles harida tüljl
sood, omastab selle kulak, Popsist-iniinesed on sunnitud linna tööliseks
siirduma. Teravalt on autor paljastanud küla ekspluateerija — kulaku —
tõelise näo. Jutustuses kajastub terav klassivõitlus eesti külas käesoleva
sajandi esimesel kümnendil. Ses suhtes tuletab „Kraav" eriti meelde
V. Möldri jutustust ..Suguvend", mis samuti kajastab võitlust maal ühest
eesti rahvusest kurnajate ja kumatavate vahel, kel pole ega saagi olla
ühist teed. Jutustusest ilmneb maaprõletariaadi klassiteadvuse kasv neil
aastail; nende hulgast tõuseb teadlikemana esile popsipoeg Juhan, kes
oskab õigesti näha ümbritseva elu olfemust ja kellest saab
vabrikutööline. töötava rahva vabastusarmee üks liikmeid.
Parimaks Buki jutustuseks on .Kivine raamat" (1911). Raamat kannab
alapealkirja .Väljavõtteid vangi päevaraamatust" ja on kirjutatud autori
isiklike elamuste põhjal tema enda vanglapäevist. Selle .kivise raamatu"
trükiread on tsaarivangla seintele sissekraabitud laused, mõtted ja tunded,
joonistused, mida sellisel kombel on jäädvustanud seal vaevelnud
revolutsionäärid. Nendes .kivisesse raamatusse" jäädvustatud lausetes, millised
kirjanik on meisterlikult lülitanud oma teosesse, sisaldub kogusummas
mõte: kogu kodanlik maailm on suur vangla; ainult tööliste poolt
kättevõidetud uues ühiskonnas on inimene vaba, enne seda on ta aga kõikjal
vang. Sellise uue, ekspluateerijatest vaba ühiskondliku korra
kättevõitmisele on suunatud kõigi poliitiliste vangide püüdlused. Kirjanik märgib:
.Vangid, kes kannatuste pärast ei kannata ega lootuste pärast ei looda,
kirjutavad kusagil lae all või akna peal rippudes ja nende kirjad
näitavad, nagu oleksid need inimesed igal ajal valmis võllas rippuma või vastu
kaljut lendama." Uhkusega tsiteerib kirjanik tulihingelise revolutsionääri
sügavaid, võitluselekutsuvaid sõnu: „.. . Siin on rauad; mina neid murda ei
jaksa; kuid tarvis on nende külge põrutada, roostet maha poetada, et neid
uus rooste jõudsamalt sööks..." Omalt poolt märgib kirjanik: „Ja ta
põrkab vastu raudu. — Siin 011 vang vabaduse pärast. Siin elab vabaduse
suurustamine ja valguse uhkus, siin läheb igapäevane inimese-sõnaraamat
segi. Hauavaikus muutub piksemüristamiseks ja kus ainult pimedust
tuu|akse, — räägitakse valgusele valgusest."
Samal aastal ilmunud jutustuses .Jumala rahvas" pöördub kirjanik
tagasi vaestemaja elu-olu kujutamisele. Buk näitab siin kujukalt
kapitalistliku ühiskonna poolt väljakurnatud ja seejärel kõrvaleheidetud
.tarbetute inimeste" ebainimlikku elu: talveti on inimestest täiskiilutud tubades
lumehanged, tubadel puuduvad põrandad jne. Jutustuses .Jumala rahvas"
on tunda ilmset Gorki draama .Põhjas" mõju.
Samal 1911. a. ilmus Lilienbachi töölisalbumis .Mõtted" Buki paroodia
..Saul" Randvere (J. Aaviku) läilale ja idealistlikule ..Ruthile".
üldse on Buk O. Müntheri kõrval suurimaid .Noor-Eesti" ringkonna
leaktsioonilise ideoloogia paljastajaid ja piitsutajaid, eriti sel perioodil, kui
ta töötas .Kiire" toimetuses Narvas. Buk näitab, et „Noor-Eesti" .puhta
kunsti" katte alt ilmuvad selgelt esile kodanlik-natsionalistlikud tendentsid
Artiklis „ „Noor-Eesti" rahvaraamatud ja kirjanduslikud ristlemised" näitab
295
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
