Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Buk, kui kaugel on need „Noor-Eesti" rahvaraamatud töötavast rahvast ia
tema võitlusest. Kriitik näitab, kui tühjad on tegelikult näiteks Suitsu
«Elutule’ luuletused, kus puudub igasugune arusaamine tõelisest töölisklassi
võitlusest. Kuigi seal on räägitud tühistamisest ja vuhistamisest, puudub neil
konkreetsem sisu. Töötavale rahvale ei ütle Suitsu värsid mitte midagi,
teeb Buk õige järelduse. Niisamasugusele otsusele jõuab oma artiklites
proletaarne kriitik ka teiste „ rahvaraamatute" ja kogu „Noor-Eesti" kirjanduse
kohta, mille eesmärgiks on kirjanduse kõrvalekallutamine tõeliselt
rahvalikult teelt.
Buk on kirjutanud ka rea ühiskondlik-poliitilisi teoseid, näiteks
„Pet-seri eestlased", „Rahvas ja maa", „üks unustatud Eesti linn" jt., kus 011
antud selgepilguline marksistlik käsitlus eesti ühiskonna arenemise
mitmetest küsimustest. Erilist tähelepanu on neis pööratud klassivõitluse
analüüsimisele ühe rahvuse — eestlaste — piirides. Buk esitab näitena rahva ütluse
eesti soost mõisniku kohta: „Jumal hoidku eesti mõisniku eest! Ega saks ei
tule su aia taha nuhkima, missugused su haoroikad on või kust sa nad said,
või mitu elajalooma sul on", aga „eesti mõisnik — ta tuleb loeb su
sea-põrsad ja kanapojad ja viljavakad ära — tõstab renti kohe, kui näeb, et
sul midagi süüa on!" (,.Rahvas ja maa", 1909). „üks unustatud Eesti linn" on
sihitud kodanlike laulupidude vastu, millele kodanlus püüdis anda
üldrahvalikku ilmet. Sellal kui töölistel lasus kõige rängem surve, ajal „kus
pro-letaarline liikumine hingetuks rusutakse — ..protesteerivad" eesti
kodanlased laulupidudega", ütleb Buk. Ta näitab, et töötaval rahval ei ole selliste
laulupidudega midagi ühist. „Tõsi küll: töölised laulavad paljugi. Ja
tulevikus saavad nad ka kontsertisid toime panema ja tarvitama. Kuid mis 011
nendel teie laulupidudega."
Rida Buki artikleid (ilmunud peamiselt Lilienbachi albumites „Eeva")
käsitlevad naisküsimust. Ta näitab veenvalt, et kodanlikus ühiskonnas on
naisliikumine piiratud; tõeliselt vabaneb naine alles proletaarse
revolutsiooni tagajärjel.
„ Kiirt" toimetades ei unustanud Buk ka ilukirjanduslikku loomingut. Sel
perioodil kirjutatud lühijutt ..Miina" kujutab maaproletariaadi hulgast
pärineva tütarlapse kujunemist teadlikuks vabrikutööliseks.
V. Buki poeem „Lina" (1913) annab lina kasvu- ja töötlemisprotsessi
taustal suurepärase kujutuse maaelanikkonna diferentseerumisest klassideks
möödunud sajandi 60-ndate aastate reformidele järgnenud ajajärgul. Kirjanik
seob linaga, selle Lõuna-Eesti tähtsaima põllumajandusartikliga möödunud
sajandil, meisterlikult rikkuse ja vaesuse tekkimise probleemi külas.
Poeemis on näidatud, kuidas peremehed püüavad sulastelt, oma orjadelt, välja
pressida nende viimase tööjõu. Lina kaudu annab kirjanik läbilõike
kapitalistliku ühiskonna kujunemisest, kapitalistliku orjuse tekkimisest.
Väljapääsu sellest näeb kirjanik õigesti ainult tööliste endi võitluses,
võitluses, kus juhtijaks on suurtööstuse proletariaat, mille tulemusena
töölisklass saab ..jumalikuks ilmajõuks, kes avab uue ilma ukse ja rajab
tuleviku tee."
Kirjanduslikku tegevust jätkas Buk ka pärast Suurt Sotsialistlikku
296
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
