Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Ta näitab, et „meelsus tulipunane / nüüd võtab võimust vägisi", sest
„Ei taha enam tööline / siin olla sunnitööline."
Proletaarne kirjanik on sunnitud kasutama allegooriat. Seda põhjustas
tsensor, sest luuletuskogu lõpul lausub kirjastaja Lilienbach: „Autor
vabandagu, et — skorpionide pärast — selle kogu jaoks määratud
lauludest muist välja peab jääma ja et mõned ..ajakohaste" muudatustega
ilmuvad, olgugi, et nad juba ennemalt trükis „lubatud" olivad."
Paljudes Möldri luuletustes leidub ka satiirilist elementi, kuid oma
löövuselt see Lilienbachi tasemele ei küüni. Ka on ta satiirilised
luuletused selleks liiga pikad.
Oma luuletuskoguga ,.Sõnajalad" on Mölder õhutanud töötavat rahvast
võitlusele parema tuleviku eest, tsaarirežiimi ja selle alustugede, mõisnike,
kulakute ja eesti kodanlike natsionalistide ning pappide vastu. Ta
luuletuskogul oli suuri töölishulki võitlusele üleskutsuv ja õhutav võime,
kui pidada silmas, et see luuletuskogu ilmus Stolõpini reaktsiooni rängal
surveajal. Nõukogude ühiskonnas on luuletuskogul väärikas koht. Nii
avaldati juba 1922. a. Leningradis ilmunud luulevalimikus .Ilulugemised" I
neli Möldri luuletust.
Raske on Möldri luuleloomingust ülevaadet saada järgnevaist
perioodidest, sest enamiku oma käsikirjalistest luuletustest ta hävitas enne enda
vangistamist kodanliku Eesti politsei poolt. Trükis on ta luuletusi esimese
maailmasõja, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ja klassisõja
perioodil vähe ilmunud, need jäid enamikus käsikirjadesse. Käsikirja jäi
ka kodanliku valitsuse algaastail tõlgitud M. Lermontovi poeem „Mtsõri".
Oma võitleva luule vajadust nägi Mölder ka vanglas olles. Kodanliku
vangla ebainimlikule režiimile vaatamata on luuletaja looming neil
aastail üsna arvukas. Muidugi tuli siin kasutada samasugust allegooriat ja
mõistuütlemist, nagu seda tuli teha ka Stolõpini reaktsiooni päevil. Siiski
oli selle luule kaudu võimalik julgustada oma seltsimehi, teisi poliitvange,
ja karastada neis vastupanujõudu. Luuletaja ei kaota usku töötava rahva
võidusse:
Jääb usk, mis meid ka paelub, köidab,
mis üle elama me peaks,
—-kord tõde tõuseb, õigus võidab —
ja kõik veel muutub, pöördub heaks.
Ta tunneb, et nagu endisel tsaari-Venemaal hakkab kord ka Eestis
maksma töörahva võim:
. .. murtud väljas talve õelus, murtud meilgi saab,
ussihamba, mis meid nõelas, õigus purustab.
Ja see oodatud päev saabuski juunipöördega:
Ah see päev, kuis ta hõiskab mu meeltes,
päev, mis uuestisünni meil tõi!
Tahaks laulda sest tuhandeis keeltes,
tahaks naerda, nutta ning kõik.
300
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
