Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
detud või isegi töölisklassi võitlust näiliselt soosivad. 1905. a. kutsub
proletaarne kirjandus üles võitlusele tsaarirežiimi purustamiseks, õhutab töölisi
võitlusele. Ta näitab, et selles võitluses ei saa minna koos kodanlusega, kes
taotleb ainult reforme, kuna töölisklass nõuab aga põhjalikku elu
ümberkorraldamist. Kui aga esimene Vene revolutsioon lõppes lüüasaamisega,
asub proletaarne kirjandus bolševike juhtimisel pärast ajutist
tagasitõmbumist uue tõusu ettevalmistamisele. Proletaarne kirjandus annab sel perioodil
hinnangu valitsevale verisele reaktsiooniajale, paljastades tsaari
riigiorganite rahvast petvat iseloomu (Riigiduuma), eesti kodanlike natsionalistide
reeturlikku tegevust („eduerakond") ja igasuguste kokkuleplaste tõelist
olemust. Teravalt kujutatakse klassivõitlust eesti külas. Seejärel näitab
eesti proletaarne kirjandus, kes sammub kõrvuti vene revolutsioonilise
kirjandusega, töölisklassile tema ülesande, milleks on suundumine uue
revo-lutisooni ettevalmistamisele.
Kui aga reaktsioon pisutki järele andis, algas eesti tööliskirjanduses uus
tõus. Ilmuvad Lilienbachi .Ommikulaulud", Möldri jutustused ja
luuletuskogu .Sõnajalad". Seoses uue tõusuga revolutsioonilises töölisliikumises
ilmuvad Buki jutustused, poeem .Lina" jt. Hakkavad pärast mitmeaastast
"vaheaega ilmuma Lilienbachi töölisalbumid. Algajate proletaarsete
kirjanike arv suureneb tunduvalt. Peale Lilienbachi albumite leitakse
avalda-miskoht bolševistliku .Kiire" näol. Sel perioodil algab pidev ja äge võitlus
kodanlike reaktsiooniliste kirjanduslike rühmitustega („Noor-Eesti").
Iseloomustavaks jooneks sel etapil on võitlus eesti kodanlike
natsionalistidega ideoloogilistes küsimustes, eriti kunsti- ja kirjandusküsimustes
(artiklitega esinevad Kingissepp, Münther, Buk, Tikerpuu). Võitlus toimub
peamiselt rahvavastase „Noor-Eesti" rühmitusega ja jätkub ka järgneval etapil.
Just töölisliikumise uue tõusu perioodil on kõige selgem eesti kirjanduse
kahe pooluse olemasolu: rahvalik kirjandus (proletaarne kirjandus ja
kriitiline realism) ühelt poolt ja rahvavastane (noor-eestlaste jt. kodanluse
palga-sulaste) kirjandus teiselt poolt. Ilmneb ka, et proletaarne kirjandus on
elujõuline ja arenev kirjandus, rahvavastane aga manduv, paratamatule
hääbumisele määratud kirjandus.
Elujõulise proletaarse kirjanduse peamiseks organisaatoriks on
Lilienbach ja bolševistlikud ajalehed. Proletaarse kirjanduse eesmärgiks oli
teise kodanlik-demokraatliku revolutsiooni ettevalmistamine, kusjuures ta
ise arenes bolševike partei juhtiva ja suunava mõju all. A. 1914—16 on
proletaarse kirjanduse paljastamisobjelctiks just imperialistlik sõda.
Võitlus käib aga ka teisel rindel, nimelt marksismi kodanlike .revideerijatega"
ja .rahva sõpradega", kodanlike natsionalistidega, kes, et aga töölisklassile
lähemale pääseda, olid valmis isegi marksismiga koketeerima töötava rahva
ees, kuigi ainult .väikeste paranduste" tegemisega marksismis. Bolševistlik
•ajakirjandus Viktor Kingissepa juhtimisel ja proletaarne kirjandus lõid need
võltsid .rahva sõbrad" pihuks ja põrmuks.
Esimese maailmasõja ajal peatub revolutsioonilise kirjanduse arenemise
hoog tsaarivalitsuse poolt tarvitusele võetud abinõude tõttu. Püsima jäävad
aga Lilienbachi väljaanded.
309
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
