Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Eessõna esimesele trükile - Väljavõte teise trüki eessõnast - Eessõna kolmandale trükile
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
6
Koostajal on heameel avaldada oma tänu NSV Liidu Võõr- ja
Rahvuskeelsete sõnaraamatute Kirjastuse peatoimetaja asetäitja sm. T. G.
Brjant-sevale, kelle heatahtlikud märkused ja nõuanded on olnud suureks oluliseks
abiks sõnaraamatu kvaliteedi tõstmisel.
Eesti Riikliku Kirjastuse kollektiivile, kes oma tööga on suuresti kaasa
aidanud sõnaraamatu täielikumaks muutmisele, avaldab koostaja suurt tänu.
Lootes, et sõnaraamatu laialdase tarvitajaskonna heatahtlikud märkused
võivad vähendada selles esinevaid eksimusi ja lünki, palub koostaja kõigist
märgatud puudustest ja konkreetseist parandus- ja täiendusettepanekuist
lahkesti teatada aadressil: Tartu, Ülikooli 18, Eesti Riikliku Kirjastuse
operatiiv-grupp.
1953
VÄLJAVÕTE TEISE TRÜKI EESSÕNAST.
... koostaja, ette valmistades sõnaraamatu käsikirja teiseks trükiks, on
suhtunud tõsise tähelepanuga kõigisse esimese trüki retsensioonidesse,
sõnaraamatu kasutajailt saabunud asjalikesse kriitilistesse märkustesse,
ettepane-kuisse ja soovidesse. Kõik~ olulised ja õiged märkused on koostaja tänuga
vastu võtnud ning vastavad parandused ja täpsustused uude trükki kandnud.
Sõnavara täiendamisel ja fikseeritud sõnavara täpsustamisel on koostaja
hoolikalt jälginud marksismi-leninismi klassikute teoste, partei ja valitsuse
direktiivide ametlike väljaannete, ilukirjanduse, kooliõpikute ja
ajalehtede-aja-kirjade keelt ning elavat rahvalikku kõnekeelt, ammutades sealt seda, mis on
juba juurdunud üldrahvakeelde. Seoses sellega on sõnaraamatusse juurde
võetud huik uusi sõnu, mis on tekkinud viimaseil aastail ning fraseoloogilisi ja
idiomaatilisi väljendeid, mis on üldrahvalikult `tarvitusel. Ühes sellega on
täiendatud esinenud lünki ja täpsustatud sõnade vasteid ning laiendatud sõnade
tähenduslikke nüansse. Üldse on sõnade arv suurenenud umbes 35 000-ni.
Sõnaraamatu hõlpsama kasutamise huvides on E. Nurme koostatud lühike
vene keele grammatiline osa (nüüd parandatud ja täiendatud) koos vene
nimede translitereerimise reeglitega paigutatud geograafiliste nimetuste loetelu
järele, sõnaraamatu lõppu.
1955
EESSÕNA KOLMANDALE TRÜKILE.
Sõnaraamatu käesolev kolmas trükk on oma mahult ainult vähe suurem
eelnevast. Siiski on sisse toodud enam käibe! olevaid, mitmelt elualalt
pärinevaid sõnu ja termineid, mille tundmine kaasaja vene ja eesti keeles on vajalik.
Teise trüki ilmumisest (1955. a. detsembris) möödunud kuue aasta kestel
on vene keele õigekirjutuses toimunud olulisi muutusi, mis on käesolevas
arvestatud. Eesti õigekeelsuse aluseks on võetud 1960. a. ilmunud
«Õigekeelsuse sõnaraamatus» fikseeritud eesti keele normatiivid. Arvestatud un
koostajale sõnaraamatu kasutajailt saabunud heatahtlikud ettepanekud ja soovid.
Eelmises trükis esinenud trükivead on parandatud, samuti on koostaja
teinud sõnaraamatu kvaliteedi tõstmise eesmärgil rea mitmesuguseid täiendusi
ja täpsustusi, millele on tähelepanu pööranud sõnaraamatu retsensendid.
Seoses eelnevaga peab koostaja oma meeldivaks kohuseks avaldada, koos
lugupidamisega, suurt südamlikku tänu oma õpetajale dotsent Johannes
Silvetile, kelle heatahtlik, asjatundlik ja põhjalik retsensioon-ettekanne
Emakeele Seltsi koosolekul 1956. aastast on aluseks olnud käesolevale trükile.
Osutagu raamat kõigile kasutajaile rohket abi!
1962
\
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
