Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Sõnaraamatu kasutamise juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has been proofread at least once.
(diff)
(history)
Denna sida har korrekturlästs minst en gång.
(skillnad)
(historik)
SÕNARAAMATU KASUTAMISE JUHISED.
Sõnaraamatu märksõnaline materjal, sealhulgas ka geograafilised nimed,
on korraldatud tähestikulises järjekorras.
Iga märksõna muutumatu osa on järgnevast eraldatud püstkriipsuga (|),
näit. анат6м;ия, корчгван|ие, любопытн|ый jne. Märksõna artikli ulatuses on
püstkriipsueelne sõnaosa asendatud asendusmärgiga (~), näit. благоприятный
~ая, ~ое. Kui märksõna kordub artiklis täielikul kujul, siis märgitakse vaid
märksõna esimene täht punktiga, .näit. двор: колхозным д. (loe: колхозный
двор); метиловый ~ая, ~ое; м. спирт (loe: метиловый спирт); прут:
вязальный п. (loe: вязальный прут) ;ne. Tähenduselt lähedased eestikeelsed vasted
on eraldatud komaga, tähenduselt kaugemad semikooloniga.
Eestikeelsete vastete tähenduslike rühmade eraldamiseks on kasutatud
poolpakse araabia numbreid 1., 2., 3. jne. Homonüümsed sõnad on eraldatud
eri artikleisse ja tähsitatud poolpaksude rooma numbritega, näit. лук I bot.
sibul; лук II vibu(püss), amb; постой I 1. sõj. majutus, korter ,..; 2. öömaja,
majutuskoht, постой! II pea!, oot (а)!
Kui venekeelne märksõna eraldivõetuna on raskesti tõlgitav ja tarvitusel
üksnes teatavais kindlais väljendeis, siis on selle järele asetatud koolon,
millele järgneb vastav väljend, näit. испокон: и. веку v. и. веков; припеваючи:
жить п.
Sageli järgneb märksõnale lühendina kursiivkirjas kas viide sõna
tarvi-tamisala (tehti., muus., geogr., anat. jne.), grammatilise kuuluvuse kohta
(riimis., eess., ases., mitm. jne.) või siis stiililine märkus (kirj., kõnek., nalj.,
vulg. v. mm.).
Rõhk. Iga märksõna, välja arvatud ühesilbilised sõnad, on sõnaraamatus
märgitud rõhumärgiga (’). Rõhk on näidatud ka märksõna selgitava näite,
väljendi või idioomi ulatuses kõigil venekeelseil sõnadel. Sõnadel, milles
esineb rõhuline häälik ё, rõhku ei märgita.
Sõnade paralleelkujusid on sõnaraamatus toodud vähe, sõltuvalt
sõnaraamatu normatiivsest iseloomust on antud vaid sõna enamtarvitatav kuju.
Nimisõna, substantiiv (ймя существйтельное) antakse sõnaraamatus
harilikult ainsuses. Ainult mitmuses tarvitatavate (plurale taritum) sõnade järel
on märkus mitm., näit. брюки брюк mitm:, деньги денег mitm:, чернила
чернил mitm.
Nimisõnadele on lisatud soomärk m. (maskuliin, meessugu), f. (feminiin,
naissugu) või n. (neutrum, kesksugu).
Peale selle on nimisõnade järel antud nende omastavaline vorm või lõpp,
näit. боец бойца; лев льва; сон сна jne. Sõnadest, mille omastavaline vorm
on erandlik, antakse omastav ühes viitega nimetavale, näit. лжи vt. ложь;
сна vt. сон; бойца vt. боец.
Sõnadest, mille mitmus moodustub erandlikult, on antud ka mitmuse vorm,
näii. брат, mitm. братья; знамя, mitm. знамёна; хозяин, mitm. хозяева jne.
Eraldi antud erandlikult mitmuselt on olemas viide algvormile, näit. братья
vt. брат; зятья vt. зять; хозяева vt. хозяин.
Mõned nimisõnad, nagu белоручка, подпевала, подлиза jne. on tähistatud
soomärkidega m. ja f., mis tähendab, et need sõnad võivad esineda nii
mees-kui naissoolistena.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
