Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - I. Hääliuõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
an, han, kan, man, en, —dan, men, sven, igen, in, din, min, sin, hon, mun, än, vän, allmän ning
liitsõnades, mille alguses on kun— (kungöra), ja ülalloetletud sonade tuletistes (inom, allmänhet).
Pandagu tähele liitsõna Finland (sõnast ßnn).
Erand: Kui tuletusliide algab vokaaliga, kirjutatakse n kahekordselt (allmänning).
f. Intervokaalne pikk n kirjutatakse kahekordselt (rinna, munnar).
§ 5. Rõhk
1. Leksikaalne pearõhk on rootsi keeles harilikult esimesel silbil (kalla, vallpojke jägmästare,
ärkebiskopsstol, stadsfullmäktigeval). See juhis ei maksa aga alati, sest paljud sõnad, nagu betala,
entlediga, förruttnelsetillstånd jne., algavad rõhuta prefiksiga. Siia kuuluvad ka klassilistest ja romaani
keeltest laenatud sufiksitega sõnad. Kuhu siin pearõhk tuleb paigutada (väga sageli on rõhk
lõppsilbil), osutatakse sõnaraamatus. Kahes suures rühmas sõnades, nimelt nendes, mille lõpus on — tion
(association, revolution, diskretion jne.) ja —era (raffinera, chikanera, lamentera ]nz), ei ole rõhku
osutatud. Siin on rõhk alati —on resp. —éra.
Liitsõnades on pearõhk harilikult esimese osa tüvesilbil.
2. Kõrvalrõhk. Tugev kõrvalrõhk (semifortis) on harilikult liitsõna teise osa esimesel silbil, näit.
aggskäl ’munakoor’, porslinslämpa ’portselanlamp’, bokhylla ’raamaturiiul’, lärarbefdttning
’õpetajaamet’.
3. Muusikaline rõhk on rootsi keeles kaht peatüüpi: lihtne ja. liiteline, mida kutsutakse ka
akuut-ja graavisrõhuks. Esimene on langev (küsimustes ja läänepoolsetes murretes — tõusev) ning vastab
paljude teiste keelte harilikule rõhule. Teise rõhu iseloomustuseks on väike langus sõna alguses,
millele järgneb tugev tõus teisel silbil.
Muulane, kes õpib rootsi keelt, peab esmajoones saavutama pearõhu korrektse jaotuse.
Muusikalise rõhu tarvitamine on raskem, ent ühtlasi ka tähtsusetum.
4. Lauserõhk. Mitmetel sõnadel kaob "leksikaalne" pearõhk, kui sõna esineb kontekstis. Eriti
tuleb meeles pidada, et rootsi keel eelistab rõhku abisõnadel ja eessõnadel ning väldib abi- või
eessõnadest olenevate pöördsõnade ning isikuliste ja enesekohaste asesõnade esiletõstmist. Näit.: baten
lade üt från bryggan ’paat lahkus sillast’, följ efter mig! järgne minule!, säg till honom! ’ütle talle!’.
xvii
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
