Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - II. Vormiõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
II. Vormiõpetus
A. Nimisõna — Substantiiv
§ 5. Grammatiline sugu
Rootsi keelel oli varem kolm grammatilist sugu: meessugu — maskuliin, naissugu — feminiin ja
as-jasugu — neutrum. Praegu tarvitatakse meessugu ja naissugu üldiselt ainult nendest nimisõnadest,
millel on loomulik sugu. Asjanimede suhtes asendab mõlemaid sugusid ühine reaal. Näit.: meessugu
man ’mees’, tupp ’kukk’, tjur ’pull, sõnn’; naissugu kvinna ’naine’, flicka ’tüdruk’, höna ’kana’, ko
’lehm’; reaal stol ’tool’, bok ’raamat’, dorr ’uks’; asjasugu bord ’laud’, barn ’laps’.
Meessugu, naissugu ja reaali tähistatakse ühise sõnaga utrum (ladina sõnast uter ’mõlemad,
kumbki’, s.o. mõlemasse soose kuuluv). Ainsuses vastab meessoole isikuline asesõna han, naissoole
hon, reaalile den ning neutrumile det.
Suurem osa rootsi keele sõnu on mitteneutrumid, s.o. utrumid.
§ 6. Määratud ja määramatu vorm
1. Määramatu vorm: Ainsuses oleva nimisõna ees võib tarvitada määramatut artiklit. Utrumi ees
on see en ja neutrumi ees ett, näit. en bok ’raamat’, en stol ’tool’, ett bord ’laud’, ett äpple ’õun.
Artiklid en ja ett on rõhuta ning erinevad selle poolest arvsõnadest en ja ett, mis on alati rõhulised.
NB.: Määramatut artiklit ei asetata öeldistäiteks oleva nimisõna ette, mis tähistab isiku elukutset
või olukorda, näit. han är målare ’ta on maalikunstnik (maaler)’, hon är änka ’ta on lesk’.
2. Määratud vorm: Määratud vorm moodustatakse ainsuses sel teel, et nimisõnale lisatakse lõpp
—en või — n utrumis ja lõpp —et või —t neutrumis. Mitmuses lisatakse harilikult lõpp —na, nimelt
mitmuse tunnusega nimisõnadele, mis lõpevad — r-ga. Ainult —a lisatakse siis, kui nimisõna mitmuse
lõpus on juba — n; —en lisatakse neile neutraalseile nimisõnadele, mis ainsuses ja mitmuses on
samakujulised. Neid lõppe kutsutakse määratud artikliks. Näit.: ains. gosse-n ’poiss’,y?icka-n ’tüdruk’,
sko-n ’king’, stol-en ’tool’, ros-en ’roos’, äpple-t ’õun’, barn-et ’laps, hus-et ’maja’; mitm.flickor-na,
gossar-na, skor-na, äpple-na, barn-en, hus-en.
Lõppe — en ja —et tarvitatakse siis, kui nimisõna lõpeb konsonandiga, —«ja — t siis, kui nimisõna
lõpeb vokaaliga.
Määratud vormi tarvitatakse asja tähistamiseks, mis on juba varem tuttav või mida on juba
mainitud, määramatut vormi tarvitatakse aga asjast, mida ei ole varem mainitud või mida ei tunta.
Näit.: en pojke och en flicka gick på vägen ’poiss ja tüdruk läksid mööda teed’, pojken var barfota
men flickan hade skor på fötterna ’poiss oli paljajalu, kuid tüdrukul olid kingad jalas’.
Määratud vormi tarvitatakse sageli üldsuse (totaalsuse) tähenduses, et tähistada midagi tervikuna,
näit. katten är ett rovdjur ’kass on röövloom’, konsten är lång men livet kort ’kunst on pikk, kuid elu
lühike’.
NB.: Genitiivi või possessiivse asesõna järel seisab nimisõna alati määramatus vormis, näit.
bergets topp ’mäe tipp’, min bok ’minu raamat’, hans barn ’tema laps’.
Eessõnade suhtes on määratud ja määramatu vormi tarvitamine õige kõikuv; kord eelistatakse
määratud, kord määramatut vormi, näit. gå på jakt ’jahile minema’, kuid gå i kyrkan ’kirikusse
minema’.
Määratud ja määramatu vormi õige tarvitamine rootsi keeles on üks suuremaid probleeme
muulasele.
§ 7. Kääne — kaasus
Moodsas rootsi keeles on nimisõnadel ainult kaks käänet, nimelt põhivorm ja genitiivivorm.
Algselt oli rootsi keeles neli käänet, kuid juba sajandite eest on nominatiiv, akusatiiv ja daativ sulanud
ühte ühiseks põhivormiks.
Genitiiv moodustatakse sellega, et põhivormile lisatakse —s.
Genitiiv seisab rootsi keeles vastava peasõna ees, näit. flickans hatt ’tüdruku kübar’, en båts segel
’paadi puri’, båtens segel ’(teatud) paadi puri’.
xviii
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
