Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - II. Vormiõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
a. Sõnad, mis lõpevad — s-ga või mõne teise sisehäälikuga, ei saa genitiivis erilist lõppu. Pärisnimedes
tähistatakse sel puhul genitiivi apostroofiga, näit. Frans’ bok’Fransi raamat’, Johannes’evangelium
’Johannese evangeelium’.
b. Vokaaliga lõppevais kohanimedes ei ole teatud harilikkudes alalistes ühendites mingisugust genitiivi
lõppu, näit. Uppsala universitet ’Upsala ülikool’, Sala gruva ’Sala kaevandus’, Skara domkyrka
’Skara toomkirik’, Tartu universitet ’Tartu ülikool’. Vrd. ka Kalmar slott ’Kalmari loss’.
§ 8. Mitmuse moodustamine ja käändkonnad
Rootsi keeles on viis käändkonda. Nimisõnade käändkondadesse paigutamine toimub mitmuse
tunnuse järgi.
1. Esimene käändkond: mitmuse lõpp — or
flicka —n ’tüdruk’ mitm. flickor —na
människa —n ’inimene’ mitm. människor —na
gata—n’ tänav’ mitm .gator—na
blomma— «’lill’ mitm. blommor —na
ros —en ’roos’ mitm. rosor —na
Siia kuuluvad esmajoones —a-ga lõppevad nimisõnad. Lõpp — a kaob mitmuses. Peale selle
kuuluvad siia mõned üksikud sõnad, nagu ros ’roos’, svan (mitm. —or, —ar, —er) ’luik’, våg ’lainé’,
toffel ’tuhvel’ jne.
2. Teine käändkond: mitmuse lõpp — ar
gosse —n ’poiss’ mitm. gossar —na
båge —n ’vibu’ mitm. bågar —na
stol—en’ tool’ mitm. stolar —na
båt—en’paat’ mitm. båtar —na
fågel —n ’lind’ mitm. fåglar —na
sommar —en,—n ’suvi’ mitm. somrar —na
by —n ’küla’ mitm. byar —na
Siia kuuluvad üldiselt kahesilbilised nimisõnad, mis lõpevad — e-ga, mitmed ühesilbilised sõnad,
puu— ja loomaliikide nimed, nagu näit. sten ’kivi’, häst ’hobune’, gård ’õu’, talu’, dag ’päev’, gud
’jumal’, ning nimisõnad tuletusliidetega —dom, —ing, —ung, näit. rikedom ’rikkus’, ridning
’ratsutamine’, konung ’kuningas’. Teises käändkonnas on ainult utrumid. Pandagu tähele, et rõhuta —e kaob
nende sõnade lõppsilbist, mille lõpus on —e, —el, —en, —er, näit. pojke ’poiss’, pojkar; fågel ’lind’,
fåglar; fröken ’preili’, fröknar; seger ’võit’, segrar.
3. Kolmas käändkond: mitmuse lõpp —er
rad —en ’rida’ mitm. rader —na
stad —en ’linn’ mitm. städer —na
son —en ’poeg’ mitm. söner —na
natt— en ’öö’ mitm. nätter — na
hand —en ’käsi’ mitm. händer—na
Selles käändkonnas esineb mitmetel sõnadel täishäälikute muutust. Peale selle lüheneb paljudel
juhtudel vokaal mitmuses, näit. bok ’raamat’, böcker; fot ’jalg\ fötter; get ’kits’, getter; stång ’ritv,
latt’, stänger; nöt ’pähkel’, nötter.
Siia kuuluvad muu seas mitteneutraalsed sõnad tuletusliidetega —ad, —het, —skap, näit. saknad
’puudumine’, skönhet ’ilu’, vänskap ’sõprus’. Edasi kuuluvad siia neutraalsed laensõnad, mis lõpevad
-um-gdL või millel on rõhk viimasel silbil, näit. museum ’muuseum’, museer; kompani ’kompanii’,
kompanier, parti ’partei’, partier.
Siia kuuluvad ka mitteneutraalsed laensõnad nagu konstnär ’kunstnik’, idé9idee’. Sõnades doktor,
professor, konsul ja muudes siirdub mitmuses pearõhk teise kohta: doktorer, professorer, konsuler.
4. Neljas käändkond: mitmuse lõpp —n
äpple —t ’õun’ mitm. äpplen —a
arbete —t ’töö’ mitm. arbeten —a
hjärta —t ’süda’ mitm. hjärtan —a
öga —t ’silm’ mitm. ögon —en, —a
öra —t ’kõrv’ mitm. öron —en,—a
knä —t, —et ’põlv’ mitm. knän —a (knäen)
ixx
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
