Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - II. Vormiõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Tingiv kõneviis
Olevik Täisminevik
Ains. skulle vara, bli(va) skulle ha varit, blivit
Mitm. skulle vara, bli(va) skulle ha varit, blivit
Konjunktiiv
Olevik Lihtminevik
Ains. ja mitm. vare, blive vore, bleve
Käskiv kõneviis
var, bli(v), låt oss vara, låt oss bli(va)!
Tegevusnimi: att vara, bli(va)
Oleviku kesksõna: varande, blivande
Mineviku kesksõna: bliven (n. blivet, mitm. blivna), (vara puudub)
Supiinum: varit, blivit.
§ 12. Pööramine
Nagu muudes germaani keeltes, nii on ka rootsi keeles niihästi tugevaid kui nõrku pöördsõnu.
Nõrgad pöördsõnad, mis arvuliselt on suures ülekaalus, moodustavad lihtmineviku erilise lõpuga,
kuna tugevatel pöördsõnadel puudub lihtminevikus lõpp. Selle asemel esineb neis vokaalide muutust
(ablauti).
On olemas neli eri pöördkonda ehk konjugatsiooni. Kolm esimest käsitlevad nõrku pöördsõnu ja
neljandasse kuuluvad tugevad pöördsõnad. Pöördsõnad erinevad omavahel osalt lihtmineviku ja
osalt supiinumi lõppudega.
Supiinum, mis on arenenud mineviku kesksõna neutraalsest vormist, on muutumatu ning teda
tarvitatakse üksnes ühenduses abipöördsõna hava vormidega (täisminevik, enneminevik, futurum
exac-tum, tingiva kõneviisi täisminevik).
Esimeses pöördkonnas on supiinumi lõpuks —at, teises —t, kolmandas —tt ja neljandas — it. Lõpp
lisatakse tüvele, mis saadakse sel teel, et mitmesilbilistel pöördsõnadel jäetakse ära tegevusnime
tunnus —a. Mõnedel ühesilbilistel pöördsõnadel ühtuvad tüvi ja tegevusnimi (näit. tro ’uskuma’, gå
’minema’).
Tegevusnimi, lihtminevik, supiinum ja mineviku kesksõna on pöördsõna põhivormid, millest võib
moodustada kõiki muid vorme.
1. Esimene pöördkond: — ade lihtminevikus, —at supiinumis ning —ad(n. —at, mitm. — ade)
mineviku kesksõnas. (Olevikus — ar). Näit.: kalla ’kutsuma’, kallade, kallat, kallad.
Siia kuulub suurim osa pöördsõnu rootsi keeles.
2. Teine pöördkond: — de või —te lihtminevikus, — t supiinumis ning —d või —t (n. —t, mitm. — da)
mineviku kesksõnas. (Olevikus — er). — de-d ja — d-d tarvitatakse pöördsõnadest, mille tüvi lõpeb
helilise konsonandiga, kuna — te ja — t esinevad helitute konsonantide (k, p, s, t, x) järel. Näit.:
böja "painutama", böjde, böjt, böjd
köpa ’ostma\ köpte, köpt, köpt
Ebareeglipärased pöördsõnad:
Tegevusnimi Olevik Lihtminevik Supiinum Min. kesksõna
böra ’pidama’ bör borde bort
bringa ’tooma’ bringar bragte bragt bragt
dväljas ’olema, viibima’ dvälj(e)s dvaldes dvalts —
dölja ’peitma’ döljer dolde dolt dold
glädja ’rõõmustama’ gläder gladde glatt —
göra ’tegema’ gör gjorde gjort gjord
heta ’nimetatama, nime omama’ heter hette hetat —
kunna ’võima, oskama’ kan kunde kunnat —
kvälja ’oksele ajama’ kväljer kvalde, kvalt, kvald
kväljde kväljt kväljd
xxiv
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
