- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
7

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - alv ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

alv/anbelanga

2alv —en aluskiht, —plog rigool-ader. ^
alvar —et v. —en paljas lubjakivimaa Ölandi ja

Gotlandi saarel,
alwegtåg kiirrong, mis liigub ühel rööpal.
alveol —en,—er alveool, hambavall; õõnsus,

somp (hambal, kopsus),
amanuens [—é—] —en,—er amanuenss, abi,
assistent.

amarant [—ånt] —en,—er 1. bot. rebashein. 2.
zool. kangurlind. 3. luul. taim, mis
sümboliseerib surematust. —(er)orden 1. (kuninganna
Kristina poolt asutatud) õukonnaordu; selts.
2. orden, aumärk (antud nim. õukonnaordu
poolt), —färg amarantpunane värv.
amatör —en,—er amatöör, asjaarmastaja. —ak-

tig adj. asjaarmastajalik.
ambassad [—åd] —en,—er 1. suursaatkond. 2.
saatkonna ametiruumid. —ör [—ör] —en,—er
suursaadik, —ris [—is] —en,—er suursaadiku
abikaasa.

ambition —en autunne; auahnus, ambitsioon.

—ssak auasi,
ambitiös [—išos] adj. püüdlik, auahne,
ambitsioosne.

ambivalen|s [—é—] ~en kahe vastupidise
suunaga tungi areng ühel ja samal indiviidil. —t
adj. mis vihjab kahe vastupidise suunaga
arengule; kahemõtteline.
ambra —n 1. ambra, vahajas lõhnav aine. 2. aj.
kallihinnaline parfüüm. 3. luul. hästi lõhnav
aine; meeldiv lõhn.
ambrosia [—6—] —b miit. vana-kreeka jumalate

toit, ambroosia,
ambulans [—årjs v. —åns] —en,—er 1.
kiirabiauto, sanitaarauto, —lennuk. 2. ambulants,
välilaatsaret. —bil haigeauto, sanitaarauto.
ambulera1 intr. ringi rändama, reisima. —nde
adj. part. ränd-, rändav, a. skola rändkool.
amendemang [—ar|demår|] —et,= v. —er
(parlamendis) muudatus(ettepanek), lisand,
amerikan [—ån] —en,—er v. —ar|e —(e)n,=
ameeriklane. —isera1 tr. ameerikalikuks tegema,
ametist —en,—er miner, violetne mäekristall,

ametüst. —ring ametüstsõrmus.
amfib|ie [—ib—] ~n,~r kahepaikne, amfiib. —isk

adj. amfiibne.
amfiteater [åmm— v. —fi—] amfiteater,
amfor|a [—å—] —an,—or amfora (kahe kõrvaga

antiik aegne savinõu).
ami [—i] —(e)n,—er van. kaelarätik,
amiral [—ål] —en,—er admiral. —sk|a —an,—or

admirali abikaasa v. lesk.
amm|a 1. —an,—or amm, imetaja. 2.1 tr.
imetama; fig. kasvatama. — am|hara imik,
rinnalaps. —ning —en imetamine, —saga
muinasjutt, vananaiste jutt.
ammoniak [—õ—] —en ammoniaak,
ammunition —en laskemoon. —sväska
padruni-tasku.

amnesti [—i] —(e)n amnestia, hulgaline
armuandmine.
amorf [—å—] adj. amorfne, vormitu, kujutu;
miner. mittekristalliline. —isk adj. ebakorrapä-

rane, vormitu; mittekristalliline. —ism —en
vormitus, kujutus; kristalliseerimatu olek,
amorfsus.

amorin [—in] —en,—er amorett, lapsena
kujutatud armastusjumal.
amorter|a1 tr. amortiseerima, võlga jaokaupa
maksma e. kustutama, —ing ~en,~ar 1. maj,
võla järkjärguline kustutamine. 2. kustutav
summa, makstav osa laenust. —ingslån
amortisatsioonilaen, ositi makstav laen.
amorös [—os] adj. armu-, armastus—, a-a
äventyr armuseiklused,
^mp|el —eln,—lar ampel, ripplamp; rippvaas.
2ampel adj. suurepärane, austav,
amper adj. terav, vali, kibe, en a. kritik terav
kriitika.^

ampere [—ar] — n,=v. —r amper, —varv el.
am-perkeerd.

amputer|a1 tr. amputeerima, kehaliiget ära
lõikama. —ing ~en,~ar amputeerimine,
amt — et,= haldusala Taanis (ja Norras kuni

1919 a.),
amulett —en,—er amulett, ohutis.
an [ann] 1. kaub. eest. 2. adv. ette, av och a.
siia-sinna, sinna-tänna, gå a. sobima, se tiden a.
aega ära ootama.
^n|a1 tr. aimama; kartma, kahtlustama, intet
ont a-ande paha aimamata, —ing ~en,~ar
aimus, aim; ettekujutus; veidi, natuke, onda
a-ar halvad eelaimused, det har han ingen a.
om tal pole sellest aimugi, inte den blekaste
a. ei vähimatki aimu, en a. för mycket salt
natuke liiga palju soola.
2ana vt. anor.

anakoret — en,—er erak, anahoreet.
anakreontisk adj. Anakreoni luule või värsi
sarnane; elurõõmus (luule kohta), meelelisi
naudinguid ülistav,
anal— anat. anaalne, päraku, —fena pärauim.

—öppning päraauk.
analfabet —en,—er kirjaoskamatu (isik),
anal-fabeet.

analog [—ag] adj. analoogiline, samalaadne. —i
[—i] —(e)n,—er analoogia, sarnasus, —isk
adj. analoogiline.
anamm|a1 [—àm—] tr. võtma, vastu võtma;
ko-nek. kinni võtma, a-a nattvarden pühale
õhtusöömaajale e. armulauale minema, fan
a-a\ kurat võtaks!,polisen a-ade tjuven
politsei nabis varga kinni. —else ~n,~r piibl.
vastuvõtmine.

anarki [—i] —(e)n anarhia. —sk [—år—] adj.
anarhiline.

anastatisk [—åt—] adj., trük., a-t tryck
muutmatu kordustrükk,
anatomi [—i] —(e)n anatoomia. —sk [—åm—]

adj. anatoomiline.
anbefall|a2 I. tr. 1. soovitama. 2. usaldama. 3.
välja kuulutama. II. refl. end kellegi hoolde
usaldama, —ning ~en,~ar soovitus. —
nings-brev soovituskiri.
anbelanga1 tr., kbnek., vad det a-r mis sellesse
puutub.

7

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0039.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free