Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - anförtro ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
anförtro/anknyta
~en,~ar gram. kõne, direkt a. otsene kõne,
indirekt a. kaudne kõne. — ingstecken
jutumärk.
anförtro3 tr. usaldama, (kellegi) kätte usaldama;
avaldama (kellelegi midagi), a. ngn en
hemlighet kellelegi saladust avaldama,
anförvant —en,—er sugulane. —skap —et
sugulus.
ånge vt. angiva.
ang|el —eln,—lar õng. —la1 tr. õngitsema,
angelsaxar|e v. anglosaxar|e —n,= anglosaks.
angelägen adj. tähtis, pakiline, tungiv, tarvilik,
en a. sak pakiline asi, jag är a. om att...
pean tarvilikuks, tähtsaks, et... —het
—en,—er asi; tähtsus, en privat a. eraasi,
angenäm adj. mõnus, meeldiv.
angiv|a4 v. ånge tr. 1. (meddela) avaldama,
teatama, üles andma, a-a namn och adress nime
ja aadressi teatama. 2. (anmäla) meldima,
üles andma, a-a ngn hos polisen kedagi
meldima politsei juures. 3. (tyda på) (millelegi)
vihjama, inget anger att... miski ei vihja
sellele, et... 4. (markera) tähistama, märkima,
markeerima, a-a takten takti markeerima,
tähistama, —are ülesandja. —else ~n,~r
ülesandmine, öördus, (pealekaebav) teadaanne,
—ning ~en,~ar avaldamine, teatamine;
ülesandmine; tähistamine.
angier — n,= haril. pl. ürggermaani rahvatõug,
anglicism —en,—er keel. anglitsism,
inglispära-sus.
angli|kansk [—kå—] adj. anglikaani. —sera1 tr.
inglispäraseks tegema,
angrepp (anfall) kallale-, pealetung, rünnak;
(åverkan) kahjustus, a. av mai koi
põhjustatud kahjustus.
angrip|a4 tr. 1. (anfalla) kallale tungima,
ründama. 2. (drabba, skada) tabama, kahjustama,
nakatama. 3. (anlöpa, fräta) sööbima. 4. (ta
itu med) (millegagi) peale hakkama,
(millelegi) juurde, kallale asuma, lungorna är a-na
kopsud on nakatatud, gripa sig an med
arbetet tööle kallale asuma, —bar,—lig adj.
vaieldav.
angränsande adj. part. külgnev, piirnev,
piiridega kokkupuutuv.
angå4 tr. puutuma (kellessegi, millessegi), vad
den saken a-r mis sellesse asjasse puutub,
saken a-r mig inte asi ei puutu minusse,
—ende prep. part. suhtes.
angöra2 irr.f tr., mer. (sadamasse) sisse sõtma,
randuma; kinnitama.
anhala1 tr., mer. ligi tõmbama, üles tõmbama,
anhalt — en,—er peatuskoht.
anhang —et,= halv. salk, kildkond, klikk;
taolised, sarnased, djävulen och hans a. kurat ja
temataolised.
anhop|a11, tr. koguma, setitima. II. rej7.
kogunema, settima, —ning ~en,~ar kuhi, kogu,
ladestus.
anhålla4 I. tr. (arrestera) kinni pidama,
vangista-ma, arreteerima. II. intr. (begära) paluma,
soovi avaldama, a. om understöd toetust
paluma. —n ilma a. ja pl. palve;
sooviavaldus. —nde —t,—n ajutine vangistamine,
arreteerimine.
anhängar|e —(e)n,= poolehoidja, pooldaja,
parteilane.
anhängig adj., jur. kohtule otsustamiseks
üleantud. —göra2 irr., tr., jur. (mingis asjas)
protsessi alustama, (mingit asjà) kohtusse
andma.
anhörig adj. sugulane, hans a-a tema omaksed.
animal [—ål] adj. loomalik; loomaline,
animaalne, a-a livsförrättningar animaalsed
elutalitused. —ier pl. loomariigist pärinevad
(toidu)ained —isk adj. loomariigist pärit,
animaalne, a. föda lihatoit.
animera1 tr. elustama, elavaks tegema,
ergutama, framgången a-de honom till fortsatta
försök edu ergutas teda uuteks katseteks. —d
adj. part. lõbus, rõõmus, tujuküllane.
animositet [—ét] —en meelepaha, viha,
vastumeelsus, animoossus.
aning vt. ana 1. ali.
anis ]å—] —en aniis, —ett —en,—er aniisiliköör,
anisett.
ank|a —an,—or 1. zool. part. 2. (tidnings-)
(ajalehe) valeteade. —bonde isapart. —damm
par-ditiik.
!ankar|e v. ankar —(e)n v. — et,=v. —en
(rymdmått) ankur.
2ankar|e v. ankar —et,—en 1. ankur, ligga för a.
ankrus olema 2. elektrimasina v. armatuuri
osa, ankur. 3. ehit. seadeldis ehituse üksikute
osade kooshoidmiseks, kramp, ankur. 4.
kella osa, ankur, —gång erik. ankrukäik. —järn
(i hus) tala. —kätting mer. ankrukett,
—lindning el. ankrumähis. —plats mer. ankrukoht.
—reaktion el. ankrureaktsioon. —spel mer.
ankru vinn, peli. —stock 1. mer. ankrutugi,
ankrustokk. 2. (bröd) laevakuivik,
laevasuh-kar.
ank|el —eln,—lar pahkluu.
anklag|a1 tr. 1. (åtala) a-a inför rätta kohtusse
kaebama. 2. (beskylla) (kedagi milleski)
süüdistama, (kedagi) laitma, man har a-at
honom för slarv och försumlighet teda om
süüdistatud lohakuses ja hooletuses. —ar|e
—(e)n,= süüdistaja, —else ~n,~r kaebus,
süüdistus.
anklang toon, reministsents; poolehoid,
heakskiit, vinna a. heakskiitu leidma.
anknyt|aVr. 1. (sammanbinda) siduma,
ühendama, staden är genom en bibana anknuten till
stambanan linn on kõrvalharuga ühendatud
peaharuga. 2. (ingå) sõlmima, a-a
handelsförbindelser med ngn kellegagi
kaubandusle-pinguid sõlmima. 3. (utgå från) lähtuma,
lähtekohaks võtma, a-a till ett yttrande lähtuma
millestki varem öeldust, —ning 1. (telefon)
ühendus, lülitus. 2. (anledning) (külge)
sidumine, lähtepunktiks võtmine, med a. till
föregående yttrande lähtudes varem öeldust.
9
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
