- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
15

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - askes ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

askes/auktion

—mörja tuline tuhk. —onsdag tuhkapäev,
—unge tuhkatriinu. 2.ltr. tuhaga üle
puistama.

askes [—és] —en lihasuretus, karm eluviis,
askees.

asp —en,—ar 1. (fisk) järvevimb. 2. (träd) haab,

haavapuu.
aspirant [—ånt] —en,—er aspirant,
aspiration —en,—er aspiratsioon (lootus, taotlus;
keel hõngus; med. võõrkehade
sissetõmba-mine hingamisteedesse).
aspirera1 tr. ja intr. 1. (eftersträva) (midagi)
püüdma, taotlema. 2. keel aspireerima,
hõngama.

ass —et,= 1. muus. la-bemoll. 2. post tähitud
saadetis.

assegaj [—äj] —en,—er kahvrioda.
assekurans [—år|s] —en,—er (kahju v. riisiko
vastu) kindlustus,
assessor [—é—år] —n,—er [—õ—] kaasistuja,
assessor.

assiett v. asjett [aš6tt] —en,—er 1. väike taldrik,
koogitaldrik. 2. külmtoit võileivalaual,
taldrik võileivapealsega.
assignation —en,—er maksekäsund,
assignat-sioon.

assignera1 tr., maj. millekski summasid lubama,

assigneerima.
assimil|ation ~en,~er keel, biol. assimilatsioon,
samastus, —era1 I. tr. assimileerima,
sarnastama. II. ref7. assimileeruma, samastuma,
assist|ans [—år|s v. —åns] ~en,~er 1. (bistånd)
abi, assistents. 2. van. (pantlånekontor)
pandimaja. —ent ~en,~er assistent, abiline.
—era1 tr. ja intr. assisteerima, abiks olema,
associ|ation ~en,~er assotsiatsioon (liit,
koondis; filos, psüühiliste elementide
sidestumi-ne). —ativ adj. assotsiatiivne, sidestav;
side-stuv. —era1 I. tr. liikmeks vastu võtma
(seltsis, ühingus), sidestama, ühendama,
assot-sieerima. II. refl. sidestuma; ühinema,
assotsieeruma.

assur|ans [—år|s] ~en~er kindlustus; kõnek.
kindlustusselts, —era1 tr. kindlustama.
—ering ~en,~ar kindlustamine, kindlustus,
assyr|ier [—y—]~n,= assüürlane, —isk adj.
assüüria. —isk|a 1. —an assüüria keel. 2.
—an,—or assüürlanna.
asteni [—i] —(e)n med. jõuetus, rammetus,
astee-nia.

asterisk [—isk] —en,—er täheke, tärnike,
täht-märk.

astma —n med. hingeldustõbi, astma. —tisk

[—åt—] adj. astmaatiline,
astrakan [—ån] 1. —en v. —et,—er (tygsort)
karakull. 2. —en,—er (äpple) astrahan.
astral [—ål] adj. astraalne, mittemateriaalne.

—kropp astraalkeha.
Astrild årh. Aamor.

astro|log [—ålåg] ~en,~er astroloog, tähetark,
—logi [—i] ~(e)n astroloogia. —naut ~en,~er
maailmaruumilendur, kosmonaut, —nom
[—åm] ~en,~er astronoom, täheteadlane.

—nomi [—i] ~(e)n astronoomia, täheteadus,
asyl [—yl] —en,—er varju-, pelgupaik, asüül,
atenienn [—énn] —en,—er jalgadega riiul,
nipsasjakeste riiul,
atlas —en 1. pl. —er (kartbok) atlas. 2. (tygsort)
atlass.

atmosfär —en,—er 1. õhkkond, atmosfäär. 2.
füiis. gaaside rõhu mõõtmise ühik. 3. fig.
meeleolu, en osund a. ebaterve meeleolu,
õhkkond, —isk adj. atmosfääriline,
atom [—åm] —en,—er aatom, —reaktor,—stapel

aatoraikatel, tuumareaktor.
atoni [—åni] —(e)n lõtvus, pingusetus, atoonia.
atrofi [—i] —(e)n, —er atroofia, kõhetus, —era1
intr., med. atrofeeruma, kõhetuma, —eras1
dep., vt. eelm. —erad adj. part. atroofiline.
att 1. konj. et. 2. infinitiivi partikkel.
attaché —(e)n,—er atašee.
attack —en,—er atakk, rünnak. —era^r.
ründama. —plan soj. hävituslennuk.
attan kõnek. (pro aderton) kirumus,/or a. pagan
võtaks.

attentat —et,= atentaat, tapmiskatse,
attest [—é—] —en,—er atestaat, tunnistus,
tunniskiri. —era1 tr. kirjalikult tunnistama,
attik|a —an,—or ehit. horisontaalne fassaadiosa

katusekarniisi kohal,
attil|a —an,—or lühike vormikuub (eriti
husaaridel).

attiralj [—ålj] —en,—er varustus,
attisk adj. attika, a-1 salt teravmeelne nali.
attityd [—yd] —en,—er atitüüd, rüht, kehahoid;
fig. suhtumine, hoiak, en avig a. negatiivne
suhtumine.

attraheraVr., fiiüs. ligi tõmbama; fig.
ahvatlema, meelitama,
attraktion —en,—er atraktsioon, külge-,
ligitõm-me; ahvatlus; keel üle sõna vormiline mõju
tähenduselt ligidal seisvale sõnale,
attrapp [—rå—] —en,—er järeletehtud, eksitav
ese.

attribu|era1 tr. omistama. —t, ~et, = 1. keel
atribuut, täiend. 2. (särmärke) tunnus; sümbol,
audiens [—é—] —en,—er audients, jutulevõtt.
audiologi [—ålågi] —(e)n õpetus kuulmisest.
audi(o)visuell adj., ped. audiovisuaalne,
kuuldav-nähtav, a-a hjälpmedel koolides
tarvitatavad õppevahendid nagu grammofon,
film jne.

auditiv adj. auditiivne, kuuldeline, a-t minne

kuulmismälu,
auditör [—ör] —en,—er jur. audiitor, sõjakohtu
prokurör.

augiasstall müt. 1. Augiase tall. 2. fig. midagi

väga korratut, hooletusse jäetut,
augment — et,= (tillsats) augment, lisa,
juurdekasv; keel verbaalne prefiks teat.
indo-euroopa keeltes,
augur — en,—er auguur, preester-ennustaja

Vana-Roomas.
augusti [—üs—] august, lõikuskuu.

auktion —en,—er oksjon, avalik
enampakkumine. —era1 tr. oksjonil müüma.

15

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0047.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free