Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - biledning ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
biledning/biträda
haridusvahend. —nivå haridustase, —sätt
kujunemisviis, —törst haridusjanu.
biledning harujuhe.
bilinje haruüin.
biljard [—å—] —en,—er piljard, —kö
piljardi-kepp, köö.
biljett [—é—] —en,—er pilet, —försäljare
piletimüüja. —försäljning piletimüük, —kontor
piletikassa. —lucka piletiluuk, —kassa, —pris
pileti-, söiduhind.
biljettera1 tr., kaub. hinnasedelitega varustama,
biljud kõrval-, lisaheli.
rbill —en,—ar 1. adratera, sahkraud. 2. jääkang.
2bill —en,—er v. —ar ingl. k. bill, seaduseelnõu,
billig adj. odav; õiguspärane, põhjendatud,
mõõdukas, en b. begäran mõõdukas v.
põhjendatud nõudmine; (tarvlig) en b. kvickhet odav
nali. —het —en 1. õiglus. 2. odavus. —tvis adv.
parajalt, mõõdukalt, sobivalt,
biltog adj. lindprii, —het —en lindpriius,
maapagu, pagu.
biläger aj. suur pulm.
bilägg|a2 irr., tr. 1. (bifoga) juurde lisama,
lisandama. 2. (försona) lepitama, —ning
lepitamine, lepitus,
bimening kõrvaltähendus; kõrvaleesmärk.
bimotiv kõrvalpõhjus, lisapõhjus.
bimåne kuusapp.
binamn hüüdnimi,
bind —et,= tehn. side.
^inda —an,—or 1. side. 2. bot. konnatatar.
2bind a4 tr. 1. köitma, siduma. 2. köide panema.
3. ühendama, kinnitama, koos hoidma. 4.
kohustama. 5. veenma, b-ande bevis veenvad
tõendid, —ande adj. part. siduv, veenev, avge
en b. försäkran kohustavat tagatist andma,
—el ~n, bindlar side, kääre. —eord gram.
sidesõna. —estreck gram. sidekriips,
poolita-mismärk. —galen adj., fam. püstihull, —garn
sidumisnöör. —mössa van. pinnatanu. —nål
võrgukäbi. —väv anat. sidekude.
hinds| el —let,—len v. bindsle —t,—n pael, nöör;
sidumisvahend,
bing|a —an,—or kuhi, pundar, kimp.
bingbång v. bing bång interj. pimm! põmm!
bing|e —en,—ar kast, nõu, mjölb-e jahukirst.
bingel —n, bot. seljarohi.
binjure neerupealis.
binnikemask paeluss.
binär [—ar] adj. kahest osast koosnev, binaarne,
binäring lisateenistus, kõrvaltöö.
bio —n fam. kino, gå på b. kinosse minema,
biograf —en,—er 1. biograaf, elulookirjutaja. 2.
kino. —i [—i] —(e)n,—er biograafia, elulugu,
biocid [—sid] —en,—er teat. putukamürk.
biomständighet kõrvalolu, kõrvaline asjaolu,
kõrvalseik,
biorsak kõrvalpõhjus, kõrvaline põhjus,
biotyp biol. elutüüp.
bipacka1 tr., kaub. lisakaupa saatma,
biperson kõrvalisik.
biplan tenn. biplaan, kahepinnaline lennuk,
biprodukt kõrvaltoode, lisasaadus.
bir —et fam. (baieri) õlu. —filare viiulivingutaja.
Birgit(ta) Piret
Birkas Pürksi,
biroll kõrvalosa,
birot bot. narmasjuur,
bisak kõrvalasi,
bisarr adj. veider, pentsik,
bisats keel. kõrvallause,
bischoff [—k—] —en teat. jook (koosneb
punasest veinist, suhkrust, pomerantsist ja veest),
bisittar|e —(e)n,= jur. kohtuliige, kaasistuja,
biskop [—åpp] —en,—ar v. fam. bisp —en,—ar
piiskop.
biskops|döme, —stift piiskopkond. —krä(c)kla
piiskopikepp, —sau. —mössa piiskopimüts.
—skrud piiskopi ametiröivas. —säte piiskopi
asukoht.
bisvki [—i—] —(e)n,—er keed. 1. mandlikook. 2.
glasuurita portselan,
bislag —et,= dial. eeskoda,
bismak kõrvalmaitse,
bisol päikesesapp.
bison [—ån] (en) zool. piison.
bispringa4 tr. appi tulema, aitama, abistama,
bispråk abikeel.
bispår raudt. haruroopad.
bissera1 tr. kordamist nõudma,
bister adj. karm, vali; sünge, morn, b. min vali
näoilme, bistra tider rasked ajad, b. köld
kõva külm.
bisträcka2 tr. abistama, aitama,
bisturi [—i] — (e)n,—er kirurgiline liigendnuga.
bistå4 tr. aitama, abiks olema, abistama. —nd
—et abi, abistus,
bistämm|a —an,—or muus. akompaneeriv hääl.
bisyfte kõrvaleesmärk
bisyssla kõrvalamet.
bisätt|a4 tr. (surnut) surnukambrisse viima.
—ningskapell surnukabel.
bit — en,—ar tükk, raas, pala, suutäis, en b. mat
natuke süüa, salta b-en keed. soolaliha, en b.
att gå tükk maad minna, —socker
tükksuh-kur. —vis adv. tükikaupa.
bit|a4 tr. ja intr. hammustama, purema;
lõikama; fig., b-ande svar terav vastus, b-ande
köld lõikav külm, b-a huvudet av skammen
häbitunnet kaotama, b-a i gräset surema,
langema, b-a i det sura äpplet haput õuna
hammustama, kibeda paratamatusega
leppima, här har du ngt att b-a i siin on sul
midagi, mille üle pead murda, b-a sig i tungan
keelt hammustama, b-a sig fast vid küünte ja
hammastega kinni hoidma, b-a sig i tummen
oma arvestustes eksima. —as4 dep., hunden
bits koer hammustab. —varg/?g. uriseja,
toriseja.
bitanke tagamõte,
bitjänst kõrvalteenistus.
biton 1 .fiiüs., muus. kõrvalheli. 2. keel.
kõrval-rõhk.
bitryck keel. kõrvalrõhk.
biträd|a tr. 1. aitama, toetama. 2. osa võtma,
ühinema, liituma, b-a ett förslag ühe ette-
35
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
