- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
42

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - botten ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

botten/bred

—en,—ar patukahetsus, —lig adj. ravitav,
ter-vistatav. —predikan meeleparandamis-,
patu-kahetsusjutlus. —psalm patukahetsuslaul.
—övning patukahetsus,
bott|en —nen v.=,soom. —net, pl. —nar 1. põhi.
2. fig. lõpp Jag ser ingen b-en på eländet ma
ei näe lõppu sel viletsusel, i grund och b-en
tegelikult, lõppude lõpuks, gå till b-en med
ngt midagi põhjalikult uurima. 3. alus, põhi,
taust, pind, stå på fast b-en kindlal alusel
seisma, blått på vit b-en sinine valgel taustal,
põhjal. 4. kord, korrus på nedre b-en
alumisel korrusel. ~fast adj. põhjani ulatuv v.
põhjas kinni olev, b. is põhjani ulatuv jää,
põhja-jää. ~fock fam., dricka en b. põhjani jooma.
~frysa4 intr. põhjani külmama, kinni
külma-ma. ~fällning sadestus, sete. ~farg põhivärv,
alus värv. ~hår erik. ude. ~lager põhj akord,
põhjakiht. ~lös adj. põhjatu,~rika4/.väga
rikas. ~sats sadestus, sete. ~skrap viimne
jääk. ~skrapa erik. 1. põhjaammuti. 2.1 tr.
põhjaammutiga töötama; puhtaks tegema.
~tryck põhjasurve. ~ värde kõige madalam
väärtus, kärlig adj. läbini aus, väga aus.
bottin [båttin] —en,—er botik.
bottna [—å—] I. intr. põhja ulatuma;fig. millelgi
põhjenema. II. tr., tehn. põhja alla panema.
Bottniska viken Põhjalaht,
bouquet [boké] —en,—er lõhn ja maitse
(veinidel).

bourgogn|e [borgånj] —en burgundi vein.
bov —en,—ar kaabakas, kelm, lurjus; roimar.
—aktig adj. kaabaklik, kelmlik. —fysionomi
kaabaka välimus, —streck kaabakatemp,
kelmustükk, sulitegu.
bovenbramrå mer., harva ülempraamraa.
bovete bot. tatar.

bowling [—åvl—] —enteat. moodne keeglimäng.
*box [—å—] —en,—ar 1. karp, toos, kast. 2.
söe-tooja. 3. salv, latter; sulg (—lu); punker. 4.
postkast, pangaseif.
2box [—o—] —en,—ar fam. poks, rusikahoop.
—a1 tr. ja intr. rusikahoopi andma; poksima.
—ar|e —(e)n,= poksija, rusikavõitleja. —as1
dep. poksima,
box|er [—å—] —ern,—rar teat, saksa koeratõug.
boxkalv [—å—] erik. kroom-vasikanahk.
bra 1. adj. hea, tubli, aus; terve. 2. adv. hästi;
üsna, allt har gått b. kõik on hästi läinud, b.
litet üsna vähe, må b. end hästi tundma,
brack|a —an—or väikekodanlane, kitsa
silmaringiga isik.
brackvatten riimvesi.

bragd —en,—er 1. vägitegu. 2. kai., dial. püünis.
Brage müt. laulujumal Muinas-Skandinaavias.
bragelöfte hiiglalubadus.
Brahestad [—åd] Raahe.
brak —et raksatus, kärgatus, prahvatus, ragin,
mürin. —a1 intr. raksatama, kärgatama,
prahvatama, ragisema, mürtsuma, b. lös
puhkema, b. samman kokku varisema;
kokku põrkama,
brakteat —en,—er brakteaat; ripatsehis.

brakved bot. paakspuu.

brakycefal [—ål] 1. adj., anat. lühipealine. 2.

—en,—er anat. lühipea.
bram|rå mer. praamraa. —segel praampuri.

—stång praamteng.
brand —en, bränder 1. põlemine, palang; tuli,
leek, sticka i b. süütama, stå i b. leekides
seisma; krigets b. sõjatuli. 2. tulekahju. 3.
tukk (—ki). 4. med. roiskkärbus, gangreen. 5.
bot. nõgi, tahm. —alarm tulekahjualarm.
—artikel kõmuartikkel. —ax bot. tungaltera,
—binda põletushaavade side. —bomb
süüte-pomm. —botten tulekindel vahepõrand.
—dike tulekraav. —fackla tõrvik, tulelont;
fig., kasta en b. tundeid lainetama paneva
avalduse tegema, —fara tuleoht, —fri adj.
tulekindel, —försäkra1 tr. tule vastu
kindlustama. —försäkring tulekindlustus. —gata 1.
kitsas tänav. 2. tuleriba. —gavel tulemüür,
—gul adj. kollakaspunane. —hake ahjuroop;
tuletõrjekonks. — ig adj. 1. (boskap)
punasekirju. 2. med. gangrenoosne,
roisk-kärbunud; mets., põll. põletikune, nõgipäine,
nõgine. —mur tulemüür, —kår tuletõrje
(meeskond), —ordning, —reglemente
tule-tõrjemäärused. —post hüdrant, veekraan
tuletõrje jaoks, —redskap tuletõrjeriistad.
—servis tuletõrje (meeskond), —skadad adj.
part. põlenud, tulest rikutud, —skatta1 tr.
põletamise ähvardusel maksu alla panema e.
maksustama, —skåp tulekahjuteate-seadis.
—soldat tuletõrjuja, —spruta tuletõrjeprits.
—station pritsimaja, —stege tuletõrjeredel.
—stodsbolag tulekindlustusselts. —syn
tulekahju-ülevaatus (põhjuste selgitamiseks),
—tal kihutuskõne. —vakt tulekahjuvalvur.
brandy —n konjak,
bransch — en,—er tegevusala,
brant 1. —en,—er järsak, mäenõlv. 2. adj. järsk,
bras| a —an,—or tuli, tulelõke.
braska1 intr. 1. suurustlema, hooplema. 2.
külmetama, —nde adj. part. silmatorkav,
hooplev.

brasklapp salajane tingimus v. reservatsioon,
^rass —en,—ar mer. prass. —a1 tr., mer. prassi

abil raad pöörama, prassima.
2brass —en,(—ar) fam. hulk, kuhi, kimp. —a1
intr., b. ihop võitluseks kokku põrkama, b.
på kummaks kütma; tulistama,
bravad —en,—er (hooplev) vägitegu, bravaad.
bravera1 intr. oma julgusega hooplema,
väljakutsuvalt esinema,
bravur [—ür] —en,—er bravuur, uljus, hoogsus; •

meisterlikkus, täiuslikkus,
brax|en —nen,—nar latikas, —enpank|a —an,—or

noor latikas,
bre vt. breda.

brecci|a [br ek sia] —an,—or geol. bretša, rihas.
bred adj. lai, göra sig b. fig. laiutama, ennast
tähtsaks tegema, —axlad adj. part. laiaõlgne.
—bent adj. part. harkis jalgadega. —bladig
adj. laialeheline. —film laifilm. —munt,
—mynt adj. part. suure suuga, laia suuga.

42

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0074.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free