Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - Dalarna ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Dalarna/debatt
Dalarna v. Dalarne maakond Kesk-Rootsis, i
Dalom Dalarnas,
dal|dans rahvatants Dalarnas, —karl 1. Dalarna
mees. 2. vale; nali, slå d-ar i ngn kellegagi
jämedat nalja tegema, —kulla Dalarna naine,
—mas Dalarna mees. —mål dalarna murre,
—sk adj. dalarna, —sk|a —an dalarna murre,
dalbo Dalslandi elanik, —mål dalslandi murre,
daler —n,= v. dalrar taaler,
dalj —et fam. keretäis, nahatäis.
dall|er —ret vt. dallring. ~gräs dial., bot.
väri-hein. ~ljud keel. värihäälik, —ra1 intr.
värisema, võnkuma, virvendama. ~ring ~en,~ar
värin, võnkumine, virvendus.
Dalsland maakond Lääne-Rootsis.
dals | länd sk adj. dalslandi. —länning ~en,~ar
Dalslandi elanik,
dalt —et fam. õrnutsus, üliõrnus. —a1 intr.
õrnutsema.
Dalälven jõgi Kesk-Rootsis.
dam —en,—er 1. daam,/or d-er naistele,
—artiklar naisteriided. —binda naisteside. —frisör
naistejuuksur, —rum naistetuba. —skräddare
naisterätsep, —tidning naisteajakiri. 2. mäng.
a. (i kortspel) emand. b. (i schack) lipp. c. (i
damspel) tamm, kabe. —bonde mäng.
lipuet-tur. —bricka kabenupp. —bräde kabelaud.
—spel kabemäng.
damask [—àsk] —en,—er kinga-, säärekate.
—byxor karupüksid
damaskenerklinga [—sé— v. —ské—] damaskuse
mõõk.
damaskera1 tr., tehn. damastseerima, terase v.
raua pealispinnale joonilist mustrit andma,
damast [—åm— v. —àst] —en,—er damast (teat.
riie).
damejeann|e [damm(e)šänn] —en,—er suur
klaaspudel punutud kaitsekestaga.
Mamm —en,—ar pais, tamm; tiik, lomp. —bord
tammistus, paisutus. —lucka vesivärav.
2damm —et tolm. —a11, impers. tolmama. II. tr.
ja intr. tolmutama, d. av tolmust puhastama,
d. ihop käsitsi kokku minema, d. på 1.
lööma. 2. ilma sihtimata laskma, pommutama.
—borste tolmuhari. —gömma koht, kus
koguneb tolmu. —ig adj. tolmune, —korn
tol-mukübe. —lager tolmukord, —samlare
tolmukoguja, den där soffan är en riktig d. too
sohva on tõeline tolmukoguja. — sugare
tolmuimeja. —tät adj., tehn. tolmukindel.
—vippa sulghari.
damoklessvärd [—å—] ähvardava hädaohu
sümbol.
dampa1 tr. veega v. auruga niisutama enne
pres-simist.
ldan v. dann fam. 1. (beskaffad), han är så d. ta
on juba kord niisugune. 2. (tokigt), det är för
v. så dant see on tõesti hull asi. 3. (betagen)
sissevõetud (kellestki), armunud, hon är så d.
i honom ta on temast nii sisse võetud.
2dan —en,—er (vanaaja) taanlane, d-ernas land
taanlaste maa.
dan|a1 tr. looma, vormima, kujü andma, kujun-
dama, moodustama, —ing ~en,~ar loomine,
looming, kujundus. —ingsförmåga
loomingu-kujundusvõime,
danaarv jur. omanikuta varandus,
dandy —n,—er dändi, moenarr.
dangla1 intr. ripnema, dingla och d. ripnema,
kõlkuma.
danism — en,—er keel. taanipärasus, taanipärane
väljend.
Mank —en,—ar fam. rasvaküünal.
2dank muutm., slå d. laisklema, logelema,
vedelema.
Danmark Taani.
danne|kvinna van. tubli ja aus naine, —man
aumees, aus kodanik; talumees,
dans —en,—er tants. —a1 intr. tantsima, —afton
tantsuõhtu, —bana (väline) tantsupõrand,
—golv tantsupõrand, —kapell tantsuorkester,
—lektion tantsutund. —lysten adj.
tantsuhi-muline. —låt tantsuviis, —mästare
tantsu-meister; fam. tantsuhimuline (isik). —ör
[—or] —en,—er tantsija. —ös [—os] —en,—er
tantsijanna.
dansk 1. —en,—ar taanlane. 2. adj. taani. —|a 1.
—an taani keel. 2. —an,—or taanlanna,
darr —et värin, vabin, ha d. på rösten värisevat v.
tremoleerivat häält omama. —a1 intr.
värisema, vabisema, han d-r av köld ta väriseb
külmast, —gräs bot. värihein. —hänt adj.
värisevate kätega, —ig adj. värisev, —ning
—en,—ar värin, —ål zool. elektriangerjas.
dart —en van. lühike mõõk, puss.
dask fam. 1. —et peks, nahatäis. 2. —en,—ar
vomm, võmm, ge ngn en d. kellelegi vitsu
andma, —a1 tr. fam. kergelt lööma,
daskig adj. luitunud, värvi kaotanud, räpane,
dass —et,= fam. peldik.
dat —en,—er lit. vägitegu.
dater|a1 I. tr. kuupäevaga varustama,
dateerima; aega ära määrama. II. refl. dateeruma,
pärinema, —bar adj. vanuse suhtes
määratav. —ing ~en,~ar 1. kuupäev, daatum. 2.
ajamäär.
dato —t,—n tänane kuupäev, från dags d.
tänasest päevast alates e. peale, till dags d. tänase
päevani, tänaseni, tre månader a d. kolm
kuud alates tänasest päevast,
datum —et v.=, pl. data, v.= 1. kuupäev,
daatum. 2. pl. data aega määravad teatmed e.
andmed, tehnilised andmed, beräkningsdata
arvestusandmed, provningsdata
katsetulemused, —andmed. — data|behandling
andmete läbitöötamine elektronarvutis,
—maskin elektronarvuti,—arvutusmasin,
dator —n,—er [—õ—] vt. datamaskin,
datt 1. muut., vt. ditt. 2. —en mäng. kull.
davidsharpa Taaveti kannel, d-n i Norden
vaimulik luuletaja J.O. Wallin (1779-1837).
debacl|e [—kel] —en v. —et kokkuvarisemine,
krahh.
debarkera1 intr. maabuma, laevalt maale
minema.
debatt [—å—] — en,—er (avalik) vaidlus, arutlus,
53
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
