Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - dubb ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
dubb/dusch
ber. —skål, dricka d. sinasõprust jooma,
dubb —en,—ar tehn. tapp, polt; pulk, puitnael;
tikk, tihvt.
dubb|a1 tr. 1. dubleerima, teise keelde üle
kandma (filmi). 2. rüütliks lööma. 3. autokummi
jäänaeltega varustama, —ing ~en
dubleerimine. —ning ~en,~ar rüütlikslöömine,
dubbel adj. kahekordne, kaksik, topelt, dubbla
blommor kahekordsed õied, d. bredd
kahekordne laius, vika sig d. kõveraks tõmbuma,
se d-t kahekordselt nägema, —beckasin zool.
rohukurvits, topelnepp. —bottnad adj. part.
kahekordse põhjaga, —bössa kaheraudne
püss. — däckare 1. laev kahe tekiga. 2.
kahepinnaline lennuk, —dörr topeltuks. —fönster
topeltaken. —gångare teisik, —spel
paaris-mäng. —spårig adj. kaherööpmeline, —trast
zool. hoburästas. —tydig adj. kahemõtteline,
—örn kahepäine kotkas.
dubbl|a1 tr., mäng. kahekordistama, —era1 tr. 1.
kahekordistama. 2. dubleerima. 3. mer.
mööda purjetama. 4. mäng. dubleed tegema,
dubblé v. doublé —n,—er 1. mäng. löök
tagasi-põrkega (piljardimängus), dublee. 2. jahind.
kahekordne tabamus. 3. dubleeritud metallist
ese.
dubblett —en,—er 1. kaks ühenduses olevat tuba.
2. teisikeksemplar, dublett,
dubi|er pl., ha sina d-er kahtlusi olema (kellelgi).
—ös [—os] adj. kahtlane.
ducka1 intr., sport järsku pead alla tõmbama
vastase löögi vältimiseks,
duell [—é—] —en,—er kahevõitlus, duell. —ant
—en,—er kahevõitleja, duellant. —era1 intr.
kahevõitlust pidama, duelleerima.
dug|a2 ja4 intr. kõlbama, sobima, han d-er inte
till affärsman ta ei kõlba ärimeheks, det d-er
åt svinen see kõlbab sigadele, det heter d-a
see on töre, see kõlbab, —ande adj. part.
kõlblik, kohane, tubli, —lig adj. kõlblik,
kohane, sobiv, tubli,
dugg —et 1. uduvihm. 2. kübe, raas, inte ett d.
mitte põrmugi, mitte sugugi. —a1 1. impers.
udutama, vihma tibama. 2. fig. kokku
voolama, sadama, uppgifterna d-de tätt andmed
tulid lühikeste vaheaegadega, —regn
uduvihm. —regna1 impers. uduvihma sadama,
udutama, det d-r tibab vihma,
duk —en,—ar 1. rätt, rätik. 2. lõuend, riie, lina. 3.
maal. 4. lit. lipp. —a1 tr. ja intr. katma; rõhut.
abis.: d. av lauda koristama, d. fram lauale
tooma, lauda katma, d. upp lauale tooma;
flg. valetama, luiskama, —ning —en,—ar
katmine. —tyg kalev; rätikuriie, laudlinariie.
duka1 intr., d. under hukkuma; alla jääma,
dukat [—åt] —en,—er tukat (raha),
dukt —en,—er tehn., mer. säie (—gme), keere,
kee.
duktig adj. tubli, südi; terve, en d. pojke tubli
poiss, han är nu d. igen ta on nüüd jälle
terve; adv., han har arbetat d-t ta on
töötanud tublisti.
dum [düm] adj. rumal, loll, ogar,
så d-t att jag inte visste det kui pahasti,
et ma seda ei teadnud, —bom lollpea, tobu.
—dristig adj. hulljulge, jultunud, —dryg adj.
kehkjas. —het —en,—er rumalus, ogarus,
prata d-er rumalusi rääkima, —huvud
lollpea, tobu. —ma1 refl. ennast
naeruvääristama.
dumb e —en,—ar van. tumm, keeletu.
dumpa1 tr. 1. kummutama, ümber lükkama,
tühjendama. 2. kaub. kaupu välisturul
müüma alla oma hinna, —ing v. — ning~en
dumping. — ning~en tühjendamine,
dun —et,= udusulg, ebe, ehmes; ude, d. på
hakan udemekarvad lõual. — fjäder udusulg.
—ig adj. udusulgne, ehmeline, udejas. —lätt
sulgkerge, —unge fig. linnupoeg, kollanokk,
dund|er —ret,= 1. mürin, müristamine. 2. vulg.
puskar. —ra1 intr. müristama, mürisema,
paukuma, —rande adj. part. suurepärane,
dunder |hock raske eksimus, —gubbe 1. harva
vahva mees, tugev mees. 2. joodik, —gud
piksejumal. —kari tugev mees, vahva mees.
—skräll,—slag fig. hiiglahoop.
dung|e —en,—ar salu, metsatukk.
Munk —en,—ar nõu, tank.
2dunk 1. —et mürin, müdin. 2. —en,—ar müks,
löök, en d. i ryggen müks selga, —a1 intr.
taguma, müksama, kopsima, d. på en
trumma trummi taguma, leka dunk pimesikku
mängima.
dunk|el 1. adj. pime, tume; segane, udune, en
d-el uppfattning segane ettekujutus, d la
aningar ebamäärased eelaimused. 2. —let
hämarus, tumedus; segasus, ebaselgus. ~het
~en pimedus, tumedus; segasus, ebaselgus,
duns — en,—ar müts (—u), potsatus. —a1 intr.
potsatama.
dunst —en,—er 1. aur, toss, leitsak, slå blå d-er i
ögonen på ngn flg. kellelegi puru silma
puistama. 2. linnuhaavlid. —a1 av ära aurama,
haihtuma, —bild udukuju. —krets õhkkond,
atmosfäär.
duodes [—és] —en,—er kaheteistkümnendik-
kaust. —format vt. eelm.
dupera1 tr. petma, narrima.
duplicera1 tr. 1. paljundama, duplitseerima. 2.
jutlustama kahes v. rohkem kirikus samal
päeval^
duplik [—ik] —en,—er 1. jur. kaebealuse teine
kaitsekiri. 2. harva ühe kunstiteose teine
originaaleksemplar. —at [—åt] —et,= kiri kahes
eksemplaris; ärakiri. —ator —n,—er
paljundusaparaat,
dur muut., muus. duur.
durabel [—åb—] adj. püsiv, kestev,
durk —en,—ar 1. mer. hoiu- v. laoruum. 2.
põrand (laevaruumides, autos).
durk|a1 intr. perutama, lõhkuma, —driven adj.
part. kelmustes ja riugastes vilunud,
riukali-ne, osav. —slag kurnsõel.
dus 1. —et, leva i sus och d. priisates ja
lõbutsedes elama. 2. —en,= v. —er mäng. kaks.
dusch —en,—ar dušš, vihmand. —a1 intr. ja tr.
62
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
