Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - däckel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
däckel/döv
tokummi) jäänael. — sbiljett [—étt] tekipilet.
—spassagerare [—sé—] tekireisija.
däck el —eln,—lar 1. sedelgas. 2. tehn. kaas.
däck er —ern v. —ret,= kaub. kümme
(loomanahka).
dädan adv., van., lit. sealt, ära. —efter adv.
seejärel.
dägg|a1 tr. imetama, —djur zool. imetaja,
däld —en,—er nõgu, oruke.
däm|ma2 tr. tammistama, tõkestama, takistama,
d-ma av tammiga tõkestama, d—ma för
tammi ette ehitama, d-ma upp tammistama.
—mare ~n,= muus. sordiin, helisummuti,
—me ~t,~n kaitsetamm. —ning ~en,~ar
to-kestus, tammistus.
dämp|a1 tr. nõrgendama, leevendama; summu-
tama. —spole tehn. paispool.
dän adv. sealt, ära, gå d. fam. mine eest ära.
däng —et fam. 1. ripnemine, tolknemine. 2. dial.
jooksmine, ruttamine. 3. hoop, löök, peks.
—a2 tr. 1. loopima, lööma. 2. dial. jooksma,
ruttama. 3. lööma, peksma. 4. loopima,
viskama; d. till ngn kellelegi hoopi andma.
dänka2 tr., dial. (riideid) niisutama (enne
triikimist).
där 1. adv. seal, d. står han seal ta seisab, d. har
vi det seal ta nüüd on (seda ma ju ütlesin),
här och d. siin ja seal, —an [—ån] adv., vara
illa d. halvas olukorras olema, det var nära
d. att (han)... ei puudunud palju, ta oleks
peaaegu. —av sellest; sellega, selle läbi.
—efter siis, pärast seda, selle järel; selle järele,
—emellan vahel, selle vahel, —emot seevastu,
selle-eest. —för se(ll)epärast. —fore vt. eelm.
—förinnan enne seda. —förutan ilma selleta,
see välja arvatud, —förutom peale selle,
—hän sinna; niikaugele, lämna ngt d. midagi
otsustamata e. lahtiseks jätma. —i selles, d.
har du rätt selles on sul õigus, —ibland
sealhulgas. —ifrån sealt, sellest, långt d.fig.
kaugeltki mitte, —igenom selle läbi, sealt läbi,
selle kaudu; seeläbi, sellega. —in sellesse, sinna,
sisse, —jämte selle kõrval, peale selle, —med
sellega, seega, —näst pärast seda, seepeale,
siis. —omkring selle ümber, umbes, —på selle
peale, sellele; seepeale, siis. —sammastädes,
—städes sealsamas, —till selleks, selle juurde;
peale selle, —under sel ajal; seas, hulgas; selle
ali.—uppe seal üleval, —uppå selle peal, sellel.
—uti,—utinnan selles, —utur selle seest,
sellest. —utöver peale selle, —varande adj. part.
seal olev, kohalik, —värö —n juuresolek,
seal-olek. —vid se(ll)juures. —vidlag selles, ses
suhtes. — å (därpå) seepeale; sellele, —åt
sinna, sinnapoole; sellele; selle kohta, —över üle
selle, peale selle. 2. konj.ja rel. adv. kui; kus.
huset d. han bor maja, kus ta elab. —est kui,
sel juhul kui.
därb v. derb miner, vormitu, kristalliseerumata.
däst [—ää—] adj. tursunud, pundunud.
däv|en adj. niiske; rõske, —na1 intr. niiskuma.
dävert —en,—ar mer. taavet, tõsteseadeldis.
dö4 intr. surema, d. en naturlig död loomulikku
surma surema, d. ut välja surema,
döbattang [—àr|] —en,—er tiibuks.
xdöd dött adj. surnud, —bakad adj. part. nätske,
taignane. —dag surmapäev, till d-ar surmani,
—dansare fig. puupakk, unimüts. —full adj.
ülipurjus. —född adj. part. surnultsündinud.
—grävare —n,= 1. hauakaevaja. 2. zool.
rai-samatja. —kött liigliha, —läge ummik, surnud
punkt, —skalle pealuu, —vatten seisev vesi.
—vikt mer. kandevõime.
2död —en,—ar surm, ligga för d-en suuremas
olema, surivoodil olema, arbeta till d-s surnuks
töötama. —a1 tr. surmama, tapma, —ande
adj. part. surmav, tappev, —lig adj. surmav;
surelik. — lighet —en surevus; surelikkus,
döds|annons surmakuulutus. —arbete
surmavõit-lus. —attest surmatunnistus. —betraktelse
hauakõne. —blek adj. surnukahvatu, kaame.
—bo pärandus, —bud surmasõnum, —bädd
surivoodi, —dag surmapäev, —dans
surmatants. —dorn surmaotsus, —mõistmine,
—dömd adj. part. surma mõistetud, —fail
surmajuhtum, —fara surmaoht, —fiende
surmavaenlane. —kamp surmavõitlus, —heitlus,
—kval surmapiin. —kyla surmakülmus. —lik
adj. surma—, d. tystnad surmavaikus, —läger
surivoodi, surmavoodi. —längtan
surmaigat-sus. —mask surnumask. —minut
surma-hetk. —offer surmaohver.
—orsak surmapõhjus, —rike surmariik, surnute
riik. —ryckning surmakramp. —runa
nekroloog. —skugga surmavari. — straff
surmanuhtlus. —stund surmatund. —synd
surmapatt. —trött adj. surmväsinud, —tyst adj.
surmvaikne. —ur zool. toonesepp. —ångest
surmahirm, —kartus, —ängel surmaingel.
dölja2 irr., tr. peitma, varjama.
döma2 tr. otsustama; kohut mõistma;
arvustama, hindama, av allt att d. kõige järgi
otsustades, d. andra efter sig själv teisi enda järgi
hindama.
dön —et mürin, —a1 intr. mürisema.
döp|a2 tr. ristima —else ~n ristimine, ristsed.
—ar|e —(e)n,= ristija,
dör adv., mer. läbi. —hala1 tr. (köit) pingutama,
dörj — en,—ar kai. vedel (—i), lånt, veoõng. —a1
tr. landi e. veoõngega õngitsema.
dorr —en,—ar uks, i dag har jag inte varit utom
d-en täna ma polegi jalgagi välja saanud,
—handtag uksekäepide, —kedja uksekett.
—klinka ukselink, —klocka uksekell, —lås
ukselukk. —post uksepiit, —skylt uksesilt.
—springa uksepragu. —tröskel
ukselävi,—künnis.
dös —en,—ar 1. kuhilas. 2. dolmen, kiviaja
kal-meehitus.
döv adj. kurt, tala för d-a öron kurtidele
kõrvadele kõnelema, ilmaaegu rääkima, —a1 tr.
tuimendma, uimastama, pehmendama,
leevendama. —het —en kurtus. —stum adj.
kurttumm. —stumsanstalt kurttummade-asutus.
—stumhet kurttummus. —öra, slå d-t till för
ngt kurdiks jääma millegi vastu.
64
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
