Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ee - efter ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
efter/ego
järgima, järgi käima e. talitama, silmas
pidama; sõna kuulma. II. intr. järele elama,
—levande adj. part. ja subst, maha-,
ellujäänud. —leversk|a —an,—or lesk. —levnad
järgimine, täitmine, —liggare 1. sõj. teistest
mahajäänud sõdur, järelsalklane. 2. mer.
sadamasse jäänud laev. —likna1 tr. järele
aimama, jäljendama, imiteerima, —ljud järelkaja.
—lysa2 tr. kuulutama, kaotamist e. kadu
välja kuulutama, —lysning kuulutamine,
kaotamise väljakuulutamine, —låten adj. part.
järeleandlik, —lämna1 tr. maha e. järele
jätma, pärandama. —längtad adj. part.
igatsusega oodatud, ihaldatud, soovitud, —middag
pärast-, pealelõuna, i e. täna pärast lõunat,
på e-en pärast lõunat, õhtupoolikul, om
e-arna pealelõunad, —middagslur
pealelõu-nauinak. —mjölkning poil. järellüps.
—mognad j ärelküpsemine. —mäle —t,—n järelehüüe
(surnule), nekroloog, —namn perekonnanimi.
—natt(en),/rø e-en hommiku poole ööd. —ord
järelsõna, —pjäs järelmäng, järellugu,
epiloog. —prövning järeleksam, —räkning 1.
arvestus, järelearvutamine. 2. lisaarve. 3. fig.
halb tagajärg, —rätt järelroog, dessert,
—rättelse juhend; sõnakuulmine, tjäna till e.
juhendiks olema, —sats järellause, —satt adj.
part. jälitatud; hooletusse jäetud. —se4 tr.
järele vaatama, läbi vaatama; üle vaatama,
hoolitsema, vid närmare e-ende lähemal
vaatlusel, kontrollimisel, —sinna1 tr. järele
mõtlema, kaalutlema, läbi mõtlema, —skicka1
tr. järele saatma, tuua laskma, komma
som e-d õigel silmapilgul tulema, —skott,
betalning i e. tagantjärele maksmine, —skrift
järelkiri, juurdekirjutus, postskriptum.
—skriva4 tr. kirjalikult tellima, —skänka2 tr.
nõudmisest loobuma, kustutama, —skörd
järellõikus, —põim. —slag lisaheli. —slåtter
järel-, ädalaniitmine. —släckning 1.
järel-kustutamine. 2. järelpidu. —släng (halb)
tagajärg. —släntrar|e — (e)n,= järelsalklane.
—släpa1 intr. ja tr. l.fig. järele jääma, maha
jääma, låta ngt släpa efter midagi hooletusse
jätma. 2. järele vedama e. lohistama, släpa
benen efter sig jalgu järele lohistama e.
vedama. —smak järelmaik. —som konj. 1. kuna,
sest et. 2. allt e. tidén led v. allt efter som v.
allteftersom sedamööda kuidas aeg läks.
—sommar hilis-, järelsuvi, —spana1 tr. järele
uurima e. kuulama; jälitama, jälgi ajama.
—spörja2 tr. järele kuulama, —st adv. sup.
kõige viimasena, —stava1 tr. järele ütlema,
kordama, —sträva1 tr. taotlema, (millegi
poole) püüdma, —strävansvärd adj.
püüdlus-väärne, taotlus väärt, —stygn v. —styng
järel-piste. —syn järelevaatus, —sådd põll.
järelkülv. —sända 1. edasi toimetama 2.
järele saatma, tuua laskma, —sätta2 irr., tr.
tagaplaanile asetama, vähem tähtsaks
pidama; taga ajama, järele kihutama, —sökt adj.
part. otsitud, soovitud, ihaldatud, —tanke
järelemõtlemine, kaalutlus, vid närmare e.
lähemalt järele mõteldes, —trakta1 tr.
saavutada püüdma, himustama (midagi), —trav
sõj. ratsaväe järelsalk. —trupp sõj.
järelkait-se. —tryck 1. rõhk, rõhutus, med e. täie
rõhuga. 2. järeltrükk. —trycka2 tr. järele
trükkima. —trycklig adj. rõhukas, jõuline, kindel.
—trå3 tr. soovima, ihaldama, —träda2 tr.
järgnema, asemele astuma. —trädare —n,=
järglane. — tänksam adj. järelemõtlev,
—kaaluv; ettevaatlik, mõistlik, —vinter hilistalv;
kevadine külm. —vis adj., det är lätt att vara
e. kerge on tagantjärele tark olla. —vård
järelravi. —värkar pl. järelvalud. —värld(en)
järelmaailm; järeltulevad põlved, —växt põll.
ädal. —åt adv. pärast (seda), hiljem,
egal [—ål] adj., det är mig e-t see on mulle
ükskõik.
egalisera1 tr. sarnastama, võrdsustama,
egalisee-rima.
egalitet [—ét] —en võrdsus, võrdõiguslikkus,
egaalsus.
égard [egår(d)] —en lit. austus, lugupidamine,
egen adj. 1. oma. 2. omane; isesugune,
omapärane; kummaline; vara sin e. herre enda
peremees olema, sõltumatu olema, i e. person
isiklikult, av e. erfarenhet oma kogemuste
varal, på e. hand omal jõul, stå på egna ben
omil jalul seisma, han är litet e. av sig ta ön
natuke imelik, —art omapära, omapärasus,
—artad adj. isesugune, omapärane; iseäralik,
—dom 1. —en vara, omandus. 2. —en,—ar
(gård) maaomand, mõis. —domlig adj.
imelik; omapärane, —domsfolk piibl. äravalitud
rahvas, —het —en,—er isesugusus,
omapärasus. —händig adj. omakäeline, detta har han
e-t gjort seda on ta oma käega teinud, —kär
adj. endaga rahulolev, enesearmastaja.
—kärlek enesearmastus, enesega rahulolek.
—mäktig adj. omavoliline, —namn pärisnimi,
—nytta omakasu, —nyttig adj.
omakasupüüdlik. —produktion tootmine enda
jaoks, —rättfärdig adj. silmakirjalik,
variserlik, endaga rahulolev, —sinne isemeelsus,
jonn, põikpäisus, kangekaelsus. — sinnig adj.
isemeelne, jonnakas, põikpäine. —skap
—en,—er omadus, —svängning, —frekvens
füüs. omavõnge, omasagedus. —varm, e-a
djur soojaverelised loomad, —vilja
isemeelsus. —värde eneseväärtus.
egentlig [—jé—] adj. päris, tõeline, õige. —en adv.
õieti, õieti öelda, tegelikult.
Egentliga Finland Päris Soome,
egg —en,—ar tera; teravus. —a1 tr. kihutama,
ässitama; kannustama, virgutama, —else
—n,—r ergutus, kannustamine, —järn
terariist. —vapen terarelv.
egid [—id] —en müt. egiid, Zeusi kilp, under ngns
e. kellegi kaitse ali.
egnahem [—ém] v. egna hem v. eget hem
väiksem elamu v. korter maal v. linnas, mis
osaliselt on ehitatud riiklikul toetusel,
ego lad. k. mina, mitt alter e. mu teine mina.
—ism —en enesearmastus, isekus, omakasu-
66
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
