- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
67

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ee - egyptier ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

egyptier/elegi

püüdlikkus, egoism, —ist —en,—er egoist.
—istisk adj. omakasupüüdlik, egoistlik,
egypti ler [—jyptsi—] —ern,= v. egypter —n,=
egiptlane, —sk adj. egiptuse. —sk|a 1.
—an,—or egiptlanna. 2. —an egiptuse keel.
eho [—o] pron., årh. kes tahes,
ehuru konj. kuigi, ehkki, ehk küll, olgugi et.
einherjar pl., müt. Odin’i kangelased,
eisengarn [ajsen-] teat. jõhvitaoline puuvillane
long.

eiss —et,= muus. mi-diees.
ej adv. ei, mitte.

eja interj., van., lit. oi! oh!, e. vore vi där oh
oleksime seal!

ejakulation —en,—er füsiol. seemnepurse,
ejd|er —ern,—rar zool. hahk. —erdun
hahaudu-suled.

ejektor [—tår] —n,—er [—6—] tehn. ejektor, au-

rujoa toimel töötav pump.
ek —en,—ar tamm, tammepuu. — |a —an,—or
(ekstock) väike sõudepaat, vene. — |e —et
tammepuit, —ollon tammetõru, —oxe zool.
põdersitikas. —spinnare zool. tammekedrik.
—stock vene, ruhi. —virke tammepuit.
ek|a1 intr. (vastu) kajama. —|o —ot,—on
(vastukaja.

ekarté —n teat. kaardimäng kahele isikule,
ek|er —ern,—rar kodar.
Ekenäs Tammisaari.

ekipage [—pås] —1,= hobusõiduk, auto v.
mootorratas ühes juhiga, ekipaaž.
ekiper|a1 tr. varustama, —ing ~en varustamine,

varustus. — ingsaffär riieteäri.
ekivok [—åk]^ adj. kahemõtteline, nilbe, kahtlane,
eklampsi [—i] —(e)n med. sünnituskramp, ek-

lampsia.
eklatant [—ånt v. —arjt] ilmne.
eklat|era1 tr. (avalikult) kuulutama, kihlust välja
kuulutama. —t adj. ja adv., fam. avalikult
(kihlatud).

eklips — en,—er (päikese- v. kuu)varjutus.
eklog [—ag] — en,—er karjaselaul, ekloog.
eklärer|a1 tr. ilutulestama, illumineerima. —ing

ilutulestik, illuminatsioon.
ekologi [—gi] —(e)n biol. ekoloogia, õpetus
organismide suhetest ümbruskonnaga,
ekonom [—åm] —en,—er ökonoom; hooldaja,
valitseja, —examen kõrgema kaubanduskooli
eksam, —i [—i] — (e)n 1. majandamine,
majandus. 2. majanduslik seis,
finantsolukord. 3. kokkuhoid. 4. arvestus,
plaanipärane korraldus. —ibyggnad majapidamis-,
majandushoone. —isera1 tr. kokkuhoidlikult
elama. —isk adj. ökonoomiline; ökonoomne,
kokkuhoidlik, säästu võimaldav,
ekorr|e [—å—] —en,—ar orav. —bär bot. leseleht.

—skinn oravanahk.
ekotyp [—yp] —en,—er biol. teat. keskkonnale

kohanenud taime- v. loomaliik,
eksem [—ém] —et,= sammaspool, ekseem.
ekumenisk adj. üldine, ülemaailmne; üldkiriklik.
ekvation —en,—er võrrand, ekvatsioon.
ekvator [—å—] —n ekvaator. — ial adj. ekvato-

riaalne.

ekvilibrist —en,—er tasakaalukunstnik,
ekvilibrist.

ekvivalens —en samaväärsus, —võrdsus,
ekvivalentsus.

el lüh. elektricitet v. elektrisk elekter v.
elektriline. —bil elektriauto, —broms elektripidur.
—kraft elektrienergia, —magnet
elektromagnet. —ström elektrivool,
elak adj. paha, kuri, tige, õel, ett e-t spratt halb
nali, hålla god min i e-t spel halva mängu
juures head nägu tegema, —artad adj.
pahaloomuline, raske, ohtlik, —het 1. —en kurjus,
pahaloomulisus, -tahtlikkus; rangus, julmus.
2. —en,—er sõnatorge, õelus, mürgisus,
sarkasm. —ing —en,—ar fam. paha inimene,
jõhkard.

elasti|citet [—ét] ~en vetruvus, elastsus. —sk adj.
elastne.

eld —en,—ar tuli, slå e. tuld lööma, stryka e. tuld
tõmbama, sätta e. på süütama, giva e.
tulistama, tuld andma, vara e. och lågor för ngt
tuliselt e. kirglikult midagi pooldama, leka
med e-en tulega mängima, ingen rök utan e.
kus suitsu, seal tuld. —a1 tr. ja intr. 1. kütma.
2. fig. ergutama, kannustama, e. upp ära
põletama. —ar|e —(e)n,= kütja, —avstånd söj.
tulekaugus. —begängelse surnute põletamine,
—brand tuletukk; tulelont, —tungal, —brasa
ahjutuli, koldetuli. —dön tuleraidmed,
tuhised. —dop tuleristsed, —fara tuleoht, —fast
adj. tulekindel, —flamma tuleleek. — fängd
adj. part. kergesti süttiv, tuldvõttev. —gaffel
tule-,ahjuhark.—gallertulerest. —givning sõj.
tuleandmine. —gnista tulesäde. —håg
vaimustus, ind. —härd tulease, kolle. — ig adj.
tuline, kirglik, —klot tulekera, —linje sõj.
tule-liin. —mörja tuline tuhk. —pelare
tulesammas. —prov tuleproov, —regn tulesadu. —röd
adj. tulipunane, —sken tulekuma, tulevalgus.
—skrift tulekiri, —skärm ahjuvari, —sirm.
—slukare tulesööja, tuleneelaja, —släckning
tulekustutus, —kustutamine, —sprutande adj.
part. tuldpurskav. —stad tulease, kolle,
—strid sõj. tulevõitlus. —stråle tulejuga. —stål
tuleraud, —säker adj. tulekindel, —tång
tule-tangid, pihid, —vapen tulirelv, laskeriist.
elds|ljus tulevalgus. —låga tuleleek. — tändare
tulemaalane. —våda tulekahju, —vådeunge
fam. väike tulekahju,
eldorado [—å—] —t,—n muinasjutuline
kullamaa, eldoraado,
eldsläcknings | apparat tuleku stutus vahend,
—aparaat, —manskap tuletõrjameeskond.
—redskap tuletõrjeni stad.
elefant [—ånt] —en,—er elevant. —iasis,—sjuka
med. elefantiaas, elevantsus. —orden
elevan-diorden (Taani kõrgeim autäht).
elegan|s ~en elegantsus, peenus, maitsekus, —t
adj. elegantne, väliselt lihvitud,
peenemaitseline.

elegi [—i] —(e)n, —er kaebelaul, eleegia. —sk
[—ég—] adj. kaeblik, kurvameelne, nukker.

67

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0099.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free