Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ee - emittera ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
emittera/enbart
tegeleb emissioonitehingutega.
emittera1 tr. välja andma, käibele laskma, emi-
teerima.
emm|a —an,—or tugi-, leentool.
emmental(er)ost teat. šveitsi juustusort,
emot [—ot] prep.ja adv. vastu, poole, mitt e. otse
vastu, vastas, inte mig e. mul ei ole midagi
selle vastu, först e. aftonen alles õhtu eel, var
snäll e. honom ole hea tema vastu, man e.
man mees mehe vastu. —se4 vt. motse,
emotion —en,—er tundeelamus, emotsioon, —ell
[—é—] adj. tundeelamuslik, emotsiaalne.
empir v. ampir|e [em- v. arjpir] —en kunst,
am-piirstiil.
empiri [—1] —(e)n filos, kogemus, —sk adj.
kogemuslik, empiiriline,
emservatten mineraalvesi Ems’ist.
emu —n,—er zool. lennuvõimetu lind, austraalia
jaanalind.
xen —en,—ar kadakas, —buske kadakapõõsas.
—bärsdricka kadakamarjajook. —e —t
kada-kapuu. —ris kadakaokkad. — risrökt adj.
part., e. skinka kadakaga suitsutatud sink.
—tita zool. sootihane.
2en [en] adv., fam. umbes, för e. 20,25 ore
umbes kahekümne, kahekümne viie ööri eest.
3en [en] 1. n. ett arvs. v. a. üks, e. och e.
ükshaaval, üksteise järel, e. i sänder ühekaupa, i
ett ühtesoodu, lakkamata, ett oeh annat üht
ja teist, om e. eller annan vecka mõne nädala
pärast, på ett eller annat sätt ühel või teisel
• viisil. 2. pron. a. subst. pron. —takse,
—(da)k-se;— di,— ti, e-s eget bästa omaenese hüvang,
e. oeh annan üks ja teine. b. adj. pron. üks, å
e-a sidan ühel pool, ühest küljest, det e-a med
det andra seda ja teist, üheskoos, kokku
võttes, de e-a så väl som de andra niihästi üks
kui teine, det är e-a ynkryggar on aga
pelgurid. c. sufi, kõnek. = honom, jag såg’en ma
nägin teda. —ahanda muutm. adj.
ühesugune, ühetaoline, samane, på e. sätt samal viisil.
—aktare —n,=, —aktspjäs ühevaatuseline
näidend. —armad adj. part. ühekäeline;
üheharuline. —(a)rådande adj. part.
ainuvalitsev, ainukehtiv. —astående adj. part.
ainulaadne, ainuline, võrratu, —basisk adj., keem.
ühe vesinikuaatomiga igas molekulis (hapete
kohta). —bent adj. part. ühejalgne. — bet(e) v.
—bett üherakendiline. — bet(t)svagn
ühehobusesõiduk. —bladig adj. üheleheline;
üheteraline. —cellig adj. üherakuline. —dels
adv., van. osalt, jaolt, —derå 1. pron. üks
(kahest), emb-kumb, e. dagen lähemail
päevil, pea, varsti. 2. konj. vt. antingen, —dräkt
—en üksmeel, —dräktig adj. üksmeelne.
—däckad adj. part. ühetekiline; ühepinnaline.
—fald —en lihtsameelsus, naiivsus. —faldig
adj. lihtsameelne, naiivne, —familjshus
üheperekonna-maja. —fasig adj., el.
ühefaasiline. —fasväxelström ühefaasiline
vahelduvvool. —formig [—å—] adj. ühetaoline,
üksluine, igav. —färgad adj. part. ühevärviline,
—född adj. part. ainusündinud, —gifte üksik-,
ainuabielu, monogaamia, —gående adj. part.,
mäende. malm malm, mida võib sulatada
ilma lisanditeta, —het —en,—er üksus, ühik;
ühtlus. —hetlig adj. ühtlane,
kooskõlastatud. — hjulig adj. üherattaline.
—hjärtbladig adj., bot. üheiduleheline.
—hornig adj. ühesarviline. — hällig adj. üksmeelne.
—hällighet —en üksmeelsus. —hörning
—en,—ar müt. ükssarvik. —kammarsystem
ühekojasüsteem. —kannerligen [—å—] adv.
eriti, —klang muus. kokkukõla, —krona
ühekroonine (raha). —könad adj. part.
ühesu-guline. —mansgöra —t ühemehetöö.
—manssäng üheinimesevoodi. — mastar |e —(e)n,=
ühemastiline laev. —motorig adj.
ühemootoriline. —planshus ühekordne maja. —pucklig
adj. ühe küüruga. —radig adj. üherealine,
—rum üksiktuba, tala med ngn i e. kellegagi
nelja silma ali rääkima. — rummare
ühetoaline korter, —rumsfånge üksikvang. —rådig
adj. omavoliline. —sak eraasi,
det är min e. see puutub ainult minusse, see
on minu eraasi, —sam adj. on märksõnana.
—sidig adj. ühekülgne,—poolne. —sidighet
ühekülgsus. — siffrig adj. ühekohaline.
—sitsig adj. üheistmeline. — sittar|e —(e)n,=
erak, üksiklane. —skenig adj. üherööpmeline.
—skifte ühteplaneeritud maaomand, —skild
adj. part. era—; üksik, ett enskilt samtal
kõne nelja silma ali, e. förmögenhet
eraomandus, e. angelägenhet eraasi, eraküsimus.
—skildhet üksikasi, detailj. — skärig adj. ühe
teraga. — språkig adj. ükskeelne — spårig adj.
üherööpmeline. —spänd adj. part.
üherakme-line. — spännare ühehobusesõiduk. —staka
muutm. adj. üksik, mõni, ainus. —stavig adj.
ühesilbiline; sõnaaher —stjärnig adj. ühe
tärniga, —strängad adj. part., muus. ühe
keelega. —stämmig adj. ühehäälne, —ständig
adj. kangekaelne; tungiv; väsimatu,
—störig adj. harva eraklik, üksildane.
—störing — en,—ar erak, üksiklane, —tal
ainsus, singular. — tonig adj. ühetooniline,
üksluine. —tonnar|e [—å—] —(e)n,= mer.
ühetonniline (laev), —trägen adj. püsiv, visa,
sihikindel, järelejätmatu, pealekäiv. —
trägen-het —en püsivus, visadus. —tränning —en
ühepiiline. —tydig adj. ainutähenduseline.
ühemõtteline, selge, —var pron. igaüks.
—veten adj. jonnakas, —vig —et kahevõitlus,
—vis adj. jonnakas, isemeelne, kangekaelne.
—visas1 dep. jonnima, kangekaelne olema,
—vishet —en kangekaelsus, jonn, põikpäisus,
—våldshärskare ainuvalitseja, —våldsmakt
ainuvalitsus, —våningshus ühekordne maja.
—välde ainuvalitsus, monarhia, —väldig adj.
isevalitsuslik. —värdig adj., keem.
aatomi-väärtusega 1. —äggig adj., e-a tvillingar
ühe-munakaksikud. —ögd adj. part. ühesilmaline.
—örad adj. part. ühe kõrvaga.
ena1 tr. ühendama, kokkuleppele viima. —s1 dep.
kokku leppima,
enbart adv. ainult.
69
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
