Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ee - epidermia ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
epidermis/essens
epidermis anat. marrasknahk, epidermis,
epigon [—k—] —en,—er epigoon, jäljendaja,
järglane.
epigram — met,= epigramm, lühike pilkeluuletus.
epik [—ik] —en eepika, jutustav luule, —er —n,=
eepik.
epikuré — (e)n,—er Epikurose filosoofia
pooldaja; nautleja, elunautija, —isk adj. Epikurose
õpetuse kohane; elunautlev.
epilepsi [—i] —(e)n langetõbi, epilepsia,
epileptiker —n,= langetõbine, epileptik,
epileptisk adj. langetõvele omane, epileptiline,
epilog [—ag] —en,—er epiloog, lõppsõna,
episk adj. eepiline, jutustav,
episkopal [—å— ål] adj. piiskoplik, —kyrkan
anglikaani kirik,
episod [—õd] —en,—er episood, üksiksündmus,
vahelugu. —isk adj. episoodiline, juhuslik,
epist|el —eln,—lar 1. apostlikiri Uues
Testamendis. 2. kirjakujuline luuleteos. 3. nalj. kiri.
—olär [—ar] adj. kirjakujuline, kirja-,
epitaf —et,= v. —er v. epitafi|um —et,—er
hauakiri, epitaaf.
epitel [—él] —et,= med., biol. kattekude, epiteel,
epok [—åk] —en,—er ajajärk, epohh, —görande
adj. part. epohhiloov, uut ajajärku tähistav;
suurt tähelepanu äratav,
epopé —n,—er v. epos [—å— ] —et,= eepos,
kangelaslugu,
epålett [—ett] —en,—er õlamärk, õlak, palet, epo-
lett.
er vt. eder.
er|a v. är|a —an,—ör ajajärk,
erbarmlig [—å—] adj. haletsusväärne, vilets,
armetu, räbal, —het —en haletsusväärsus, vilets
e. armetu seisund.
erbjuda4 I. tr. pakkuma. II. refl. ennast
pakkuma; avanema. —nde —t,—n subst. part.
pakkumine, ettepanek,
eremit —en,—er üksiklane, erak, eremiit. —age
[—a.š] —1,= v. —r eraku asukoht, erakla;
üksildane elamu, jahiloss. —kräfta zool.
erak-vähk. —liv erakuelu, üksildane eluviis.
erfar|a4 tr. teada e. kuulda saama, kuulma;
kogema, läbi elama, tunda saama. —en adj.
part. kogenud, vilunud, —enhet ~en,~er
kogemus, vilumus,
erforderlig adj. nõutav, vajalik.
erfordra1 tr. nõudma. —s1 dep. vajalik olema, om
så e. vajaduse korral,
ergonomi [—i] — (e)n ergonoomia, õpetus
tööolude kohandamisest inimese loomulikele
eeldustele.
ergotism —en med. tungalteramürgistus,
ergo-tism.
erhålla4 tr. saama; kätte saama; vastu võtma;
saavutama.
eriksgata aj. keskaja Rootsi kuningate teekond
läbi oma maa.
erinr|a1 I. tr. meelde tuletama, meenutama, e-a
ngn om ngt kellelegi midagi meelde tuletama.
II. refl. meelde tulema, meenuma; mäletama.
—an ilma a.ja pl., —ing ~en,~ar 1. meelde-
tuletus; märkus, hoiatus. 2. mälu, mälestus,
erisäpple tüliõun.
erkänn|a2 tr. 1. (üles) tunnistama, heaks kiitma,
maksvaks tunnistama. 2. tunnustama,
tunnustust avaldama. 3. erkänd adj. part.
tunnustatud; e-a sig skyldig end süüdi
tunnistama. —ande ~t,~n subst. part. 1. üles
tunnistus. 2. tunnustus; heakskiitmine, —sam adj.
tänulik, tunnustav,
erkänsla —n tänulikkus, kontant e. hüvitus.
erlägga2 irr., intr. maksma, õiendama, tasuma.
ernå3 tr. saavutama, kätte saama,
erosion — en,—er geol. uuristus, erosioon,
eroti|k [—ik] ~en erootika, armuelu;
armastusluule. —ker ~n,= erootik; armastuslaulik.
—sk adj. erootiline,
erratisk adj., geol. ränd-, erraatiline, e-a block
rändkivid,
ersmässa Puha Eeriku päev 18. mail.
ersätt|a2/rr., tr. asendama, aset täitma;
korvama; hüvitama.—are asendaja, —lig adj.
asendatav. —ning ~en,~ar 1. hüvitus, kahjutasu;
asetäide, asendus. 2. aseaine. —ningsanspråk
kahjutasunõue. —ningsdelar reservosad.
—ningskrav kahjutasunõue. —ningsmanskap
varu-, reservmeeskond. —ningsskyldighet
ta-sumiskohustus, vastutus.
ertappa1 tr. tabama, e. ngn på bar gärning
kedagi teolt tabama,
eruption —en,—er geol. (vulkaani) purse,
erupt-sioon.
eruptiv [—iv] adj. 1. eruptiivne, purskeline, e-a
bergarter purskkivimid. 2. ägedaloomuline,
kuumavereline.
erÖvr|a1 tr. vallutama, võitma, saagiks saama,
—are ~n,= vallutaja, võitja, —ing ~en,~ar
vallutus; voit, edu. —ingsbegär
vallutamiskirg, —iha. —ingskrig
vallutussõ-da. — ingslysten adj. vallutamishimuline.
—ingståg vallutusretk.
eskapad [—åd] —en,—er 1. ajutine põgenemine.
2. kergemeelne temp, üleaisalöömine,
eskatologi [—gi] —(e)n õpetus hauatagusest
elust.
eskimå [—å] 1. —n,—er eskimo. 2. —n v.
—(e)t,—er teat. paks villane riie. —kappa
palitu eskimoriidest. —isk adj. eskimo. —isk|a 1.
—an,—or eskimo naine. 2. —an eskimo keel.
eskort [—art] —en,—er saate-, kaitsesalk, eskort.
—era1 tr. eskordina saatma,
esomoftast [—å—å—] adv. tihtipeale, sageli,
esoterisk [—té—] adj. salajane, asjasse pühenda-
tuile määratud, esoteeriline,
esplanad [—àd] —en,—er lai tänav puiesteedega,
esplanaad.
espri [—i] —(e)n 1. vaimukus, teravmeelsus,
esprii. 2. pl. —er erik. suletutt.
Aess vt äss.
2ess —et,= muus. mi-bemoll.
esse muutm. subst., vara i sitt e. ennast hästi
tundma, oma sõiduvees olema,
essens [—éns v. —årjs] —en,—er hästi lõhnav
ekstrakt; lenduv eeterlik õli.
71
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
