Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ee - essä ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
essä/evinnerlig
essä —n,—er v. essay —(e)n,—er kirjanduslik v.
populaarteaduslik kirjutis, essee, —ist
—en,—er esseede kirjutaja, esseist,
est —en,—er eestlane. —nisk adj. eesti. —nisk|a 1.
—an,—or eestlanna. 2. —an eesti keel.
estet [—ét] —en,—er esteeditseja; esteet. — ik
[—ik] —en esteetika, teadus kunstist. —iker
—n,= esteetik. —isk adj. esteetiline.
estimera1 tr. hindama, lugu pidama, austama.
Estland Eesti, Eestimaa,
estlandssvensk adj. Eesti rootslane. —|a 1.
—an,—or Eesti rootslanna. 2. —an Eesti
rootsi dialekt(id).
estländare —n,= eestimaalane.
estländsk adj. eestimaaline. — |a —an,—or eesti-
maalanna.
estrad [—åd] —en,—er lava, estraad.
etabler|a1 I. tr. asutama, rajama, sisse seadma.
II. refl. elama asuma; äri v. tööstust
asutama. —ing ~en,~ar sisseseadmine,
etablissemang v. etablissement [—åt|] —et,=
asutus, ettevõte, tehas, käitis,
etage [—ås] —n,—r korrus,
etagär [—šär] — en,—er väike riiul, etažeer.
etalong [—å—] —en,—er standard-,
kontrollmõõt.
etapp —en,—er etapp, vahemaa; sõj. peatuskoht,
ladu.
etcetera [—sattra] v. et cetera, lüh. etc. jne.
eter —n 1 .füüs. oletatav maailmaruumi täitev
ollus; õhk, taevalaotus, högt uppe i den blå e-n
kõrgel sinises taevas. 2. keem. eeter, liikva,
uimasti. —isera1 tr. 1. eetriga uimastama. 2.
taimi eetriauruga käsitsema, —isk [—ér—]
adj. 1. keem. lenduv. 2. õhuline, kerge,
eeterlik.
eternell [—éll] —en,—er närbumatu lill.
etik [—ik] —en kõlblusõpetus, eetika, —er —n,=
eetikaga tegelev filosoof, eetik,
etisk adj. kõlbeline, eetiline,
etikett —en 1. etikett, seltskondlikus ja
diplomaatilises suhtlemises kehtivad
käitumisreeglid. 2. pl. —er nimesedel, märgis, —era1
tr. märgistama, etiketiga varustama,
etiologi [—i] —(e)n med haiguste põhjusi uuriv
teadusharu, etioloogia,
etiop —en,—er v. etiopier —n,= etiooplane.
Etiopien Etioopia
etnograf — en,—er etnograaf. —i [—i] —(e)n
etnograafia.
ets|a1 tr. soovitama, etsima, —ande adj. part.
sööbiv, terav, —ar|e —(e)n,= soovitaja,
—grund söövituspind, —ala. — medel
söövi-tusvahend. — ning ~en,~ar 1. söövitamine. 2.
söövitustrükk, etsing. —vätska tehn.
söövi-tuslahus.
ett vt. en. — |a —an,—or üks. —bladstryck trük.
üheküljeline trükis, —derå vt. endera,
—draget, vid e. kella ühe ajal. —hundra
ükssada, —slaget, vid e. täpselt kell üks.
—taget,—tidén, vid e. kella ühe ajal. —årig
üheaastane, —öring —en,—ar üheöörine.
ett|er —ret mürk(aine); mürgisus, õelus, spy e-er
och galla tuld ja tõrva sülitama, viha pärast
vahutama. ~befangd adj. raevlev, püstihull.
~blemma mädavill. ~blåsa vt. eelm.
^förbannad adj. tulivihane. ~myra zool.
raudsi-pelgas. ~nässla bot. raudnõges. ~rasande
adj. part. tulivihane, raevune,
ettrig adj. mürgine; õel, tige.
etui [—i] — (e)t,—er v. —n toos, karbike; kapsel,
etyd [—yd] —en,—er muus. harjutuspala, etüüd,
etymolog [—åg] —en,—er etümoloog. —i [—i] 1.
—(e)n sõnade päritolu õpetus. 2. —(e)n,—er
sõna algupära, —isk adj. etümoloogiline,
eudemonism [ev—] —en filos, eudaimonism.
eufemism [ev—] —en,—er pehmendav v. ilustav
nimetus (millegi ebasündsa v. ebameeldiva
kohta).
eufoni [evfåm] — (e)n, muus. ilukõla,
eufori [evfåri] — (e)n hea enesetunne
(põhjustatud ergutavast ainest), eufooria,
europé — (e)n,—er eurooplane, —isk adj.
euroopa.
europid [—id] —en,—er isik "valgest" rassist,
eurytmi [ev—] — (e)n rütmiline harmoonia,
eurütmia.
ev|a pl. —or tõeline naine, võrgutaja, i evakostym
alasti.
evad [—åd] 1. pron., van. mis. 2. konj. kas____
või.
evakuera1 tr. tühjendama; välja saatma,
evakueerima.
evalvera1 tr. ümber hindama, ümber arvestama,
evangeli|um — et,—er evangeelium. — sk adj.
evangeelne, —st ~en,~er evangelist,
evaporation —en aurumine, evaporatsioon.
evaporator [—åtår] —n,—er [—ö—] 1.
evaporator, aparaat mageda vee tootmiseks
mereveest. 2. aurustamisaparaat (näit.
külmutuskapis).
evar [—år] adv., årh. kus ka. —t adv., årh. kuhu
ka.
evenemang [—åt|] —et,= tähtis juhtumus e.
sündmus.
eventu|ell adj. teatud juhtumil võimalik,
eventuaalne. —ellt adv. sel juhtumil, kui...,
võimalikul korral..., kui juhtub, et... —alitet
[—ét] ~en,~er võimalus; võimalik juhtum;
olukord.
evergreen [—m] (en),—s vanem šlaager, mida
veel lauldakse ja mängitakse,
evertebrat [—åt] — en,—er zool. selgrootu,
everte-braat.
evident adj. ilmne, enesestmõistetav, evidentne,
evig adj. igavene, den e-a klagolåten fam. see
igavene hädaldamine, var e-a dag fam. iga
jumala päev. —t adv. igavesti, det e. kvinnliga
ürgnaiselik, igavesti naiselik, —het —en,—er
igavik, aldrig i e.l mitte ilmaski, ei kunagi,
det är en hel e. sedan vi träffades sellest on
kulunud igavik, kui kohtusime viimati, från
e. till e. igavesest ajast igavesti. —hetsgöra
fam. töö, mis ei lõpe.
evinnerlig [—in—] adj., lit. ja fam. igavene,
alatine. —en adv. igavesti.
72
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
