Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - filera ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
filera/finger
filera1 intr. 1. võrku v. võrkpitsi kuduma. 2.
muus. flleerima.
filett —en,—er trük. raamatukaunistus.
filfras —en,—ar zool., vt. järv.
filharmonisk adj. fllharmooniline, filharmoonia-,
filial —en,—er filiaal, haruosakond, —asutus,
filigran —en, v. —et,= v. —er filigraan. —(s)arbete
1. filigraan. 2. fig. suurt täpsust nõudev töö.
filippin [—in] —en,—er kaks ühes koores leiduvat
mandlit, spela f. kihlveomäng kahe ühes
koores leiduva mandliga.
filipperbrev(et) piibl. Filipi rahva raamat
(apostel Pauluse kiri filiplastele).
filippik [—ik] — en,—er filipika (äge etteheitekõne
v. —kirjutis),
filippinsk adj. filipiini,
filisté —(e)n,—er piibl. vilist,
filist|er —ern,—rar väikekodanlane. —rös [—os]
adj. filisterlik, väikekodanlik,
film —en,—er film. —a1 tr. ja intr. 1. filmima. 2.
sport vigastust simuleerima. —atisera1 tr.
filmimiseks ümber töötama, —artist
filminäitleja. —hjälte filmikangelane, —industri
filmitööstus. —inspelning filmiülesvõte. —kamera
filmikaamera, —skådespelare filminäitleja,
—stjärna filmidiiva, filmitäht,
filolog [—ag] —en,—er keele- ja
kirjandusteadlane, filoloog. —i [—i] —(e)n filoloogia,
—isk adj. filoloogiline,
filosof [—ki] —en,—er filosoof, mõttetark. —em
[—ém] —et,= v. —er filosoofiline süsteem.
—era1 intr. filosofeerima. —i [—i] — (e)n 1.
filosoofia. 2. fe (lüh. fil.) tiitlites, fil. kand.
(filosofie kandidat) ülikooli lõpetanu
(filosoofia- v. loodusteaduskonnas),,/?/, mag.
(filosofie magister) õpetajakutsega
ülikoolilõ-petanu, fil. lic. (filosofie licentiat)
filosoofia-litsentsiaat,/?/. dr (filosofie doktor)
filsoofia-doktor. —isk adj. filosoofiline,
filt —en,—ar 1. vilt. 2. (täcke) vaip, tekk. —a1 I.
tr. vildiks vanutama, vildistama; vildiga
(hobust) katma. II. refl. puistuma, vanuma,
vil-distuma. —aktig adj. viltjas. —artad adj. part.
vilditaoline. —hatt viltkübar, —müts. —stövel
viltsaabas. —sula vilttald. —toffel vilttuhvel.
filt|er —ret,= v. —rer v. filtr|um —et v. —umet,—er
kurn, filter. — ra* -et,= kurnatud vedelik,
filt-raat. —rera1 tr. kurnama, läbi filtri laskma,
filtreerima. — rerpapper filterpaber.
—rer-press tehn. filterpress. —rerverk filterveevärk.
filtra1 refl., f. ihop sig vanuma, vildistuma.
filur [—ür] —(e)n,—er võllanägu, kelm, suli.
fimbulvinter 1. müt. maailma hukkumisele
eelnev pikk talv. 2. väga külm talv.
fimmelstång v. fimmerstång ais.
fimp —en,—ar kõnek. paberossiots, koni. —a1 tr.,
f. en cigarrett sigaretti, paberossi kustutama.
fin adj. 1. peen, õhuke; terav. 2. peenike, f-t regn
peenike vihm. 3. õrn, hõrk. 4. ilus, kena,
meeldiv, maitsekas. 5. sünnis, sobiv, —bageri
[—i] kondiitriäri. —bildad adj. part. 1.
kultiveeritud, haritud. 2. õrna kehaehitusega.
—emang [—ärj] adv., fam. toredasti —ess
—en,—er peenus; teravmeelsus; kavalus,
riu-gas. —fin adj., kõnek. ülipeen, ülihea,
—fördela1 tr. peenestama, peeneks tegema, —het
—en,—er peenus, finess. —hylt adj. part.
peene näonahaga, jumekas. —kalibrig adj.
väi-kekaliibriline. —kam tihtkamm. —kamma1 tr.
1. tihtkammiga kammima. 2. hoolikalt läbi
otsima. — kornig adj. peeneteraline. —känslig
adj. peenetundeline, —känslighet —en
peenetundelisus, delikaatsus, hellus, —lemmad adj.
part. õrna kehaehitusega, nõrga kondiga.
—maia1 tr. peeneks jahvatama. —maskig adj.
peenesilmaline. —skuren adj. part. peeneks
lõigatud; peenejooneline. — smakare —n,=
peenemaitseliste toitude harrastaja,
gastro-noom. —smed lukksepp, —smide
lukksepa-töö, —toode, —snickare kunsttisler. —stilt
adj. part. peenekirjaline. — trådig adj.
peene-niidiline, —lõngaline, —kiuline.
final 1. —en,—er a. muus. mitmeosalise helitöö
viimane osa. b. sport lõppvõistlus. 2. adj.,
keel. finaalne, lopp-, —kadens muus.
muusikalise fraasi lõpposa, —ist —en,—er sport
fi-nalist.
finans [—kr\s v. —åns] —en,—er 1. sing.
rahamehed, rahamaailm, suurkapital; rahandus. 2.
pl. riigi sissetulekud ja väljaminekud;
finantsolukord, majandus, ha dåliga fer
majanduslikult halvas olukorras olema,
—beredning riigi eelarve ettevalmistamine,
—betänkande subst. part. finantkomisjoni
avaldus riigi eelarve suhtes, —borgarråd riigi
majandust korraldav ametnik (Stokholmis).
—departement rahandusministeerium. —iell
[—é—] adj. finantsiline, rahanduslik. —iera1
tr. rahaliste vahenditega varustama,
finantseerima. —iär [—är] —en,—er
finantseerija, raha(ndus)mees. —man rahandusmees,
rahandusala eriteadlane, —minister
rahandusminister. —operation finantsoperatsioon.
—rätt jur. finants-, rahandusõigus. —väsen
rahandus.
fing|er —ret v. —ern,—rar v. = sõrm, näpp, ha
långa firar fig. näppama, varastama, pikad
näpud olema (kellelgi), ha ett fer med i spelet
milleski kaasa aitama e. osaline olema, icke
lägga frarna emellan halastamatu e.
ar-muandmatu olema, kunna ngt på sina fem
firar tundma midagi nagu oma viit sõrme,
peka f-er åt ngn näpuga kellelegi näitama,
sõrmega kedagi osutama, se genom f-rarna
81
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
