- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
83

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fiskal ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

inspektor. — erikonsulent kalandusinstruktor.

erinäring kalandus, kalamajandus. —fjäll
kalasoomus. —färs keed. kalapraad.
—(e)garn kalavõrk. —gjuse zool. kalakotkas,
—hall kalaturuhoone. —hamn sadam, kus
kalu müüakse, —handlare kalakaupmees,
—leverolja v. —levertran kalamaksõli. —lim
kalaliim. — (e)läge kaluriküla, —mås zool.
kalakajakas, —odling kalakasvatus, —olja
kalamaksaõli, —rom kalamari, —stim
kala-parv. —sump kalakumm. —tärna zool.
vesi-pääsuke, jõetiir. —(e)vatten kalaveed. —vin
valge vein. —yngel kalamaimud,
fiskal t—ål] 1. —en,—er prokurör, süüdistaja. 2.
adj. fiskaalne. —isk adj. fiskaalne, fiskusesse
puutuv.

fiskus (en) riigikassa; jur. riik varandus-

õigusliku isikuna,
fiss —et muus. fa-diees.
fission —en,—er aatomituuma lõhkumine,
fissur [—ur] —en,—er med. lõhe, mõra, luumurd,
flssuur.

fist|el —eln,—lar med. fistul, uuris,
fix adj. kindel, püsiv, jääv, liikumatu, kinnis-,/
och färdig täitsa valmis, —era1 tr. 1. kindlaks
määrama, täpsustama, f. sin ståndpunkt
oma seisukohta täpsustama. 2. (se skarpt)
teraselt e. ainiti e. üksisilmi vaatama. 3.
kinnistama. 4. med. paika panema, fikseerima.
—erbad fot. kinnisti, fikseerimislahus. —a1 tr.,
kõnek. korraldama, õiendama. —eringsmedel
fot. flkseerimisvahend. —punkt kinnispunkt,
—täpp. —stjärna kinnistäht, —tur — en,—er
tehn. kinnitusvahend.
fixer(ings)bild naljapilt peidetud figuuridega,
fjant fam. 1. —et jamps, jant, lollus. 2. —en,—ar
kergats, kehkenpüks, alp inimene. —a1 intr.
tegevust teesklema, lipitsema, teesklema —ig
adj. alp, edev; rumal, lollakas,
fjol v. (Lõuna-Rootsis) fjor muutm., if. mullu,
möödunud aastal, —gammal adj. mullune,
mineva-aastane. —år(et) möödunud e.
eelmine aasta. — årssnö fig. möödunud aasta lumi,
asi, millest enam ei maksa rääkida,
fjoll|a —an,—or (nais)narr, —tola, rumal e. alp
naine. —as1 dep. rumalusi rääkima, —eri [—i]
—(e)t rumalus, lollus. —ig adj. rumal, loll,
mõtlematu,
fjompig adj. edev, rumal, alp, lollakas,
fjord —en,—ar lõhang, Q ord.
fjorton [—ån] arvs. neliteist(kümmend). —de
neljateistkümnes. —hundratalet XV sajand.
Qoskig [—åss—] adj. nõdrameelne, lapselik,
fjun —et,= udusulg; ude. —ig adj. udusulgne;

udejas. —pensel bot., vt. fjäderpensel,
^äder —n, flädrar sulg. (—le), lysa med lånta
fjädrar fig. end võõraste sulgedega ehtima,

fiskal/fjärrbelägen

en f. i hatten lugupidamist tõstev asi v.
juhtum. —boil sulgpall, —bolster sulgkott.
—buske suletutt. —dräkt sulgkate. —fä
sulgloo-mad, kodulinnud, —moln kiudpilv. —mygga
zool. kihulane, —nervig adj., bot. sulgroodne.
—penna sulg (—le), —pensel bot. karvatutt
sulgjatest karvadest, —vikt sport sulgkaal
(-u).

2fjäder —n, flädrar vedru, —harv vedruäke. —lås
vedrulukk, isesulguv lukk. —stål tehn.
vedru-teras. —vagn vedruvanker. —våg
vedrukaa-lud.

fjädr|a11. tr. sulgedega varustama,fa en pil noolt
sulgedega varustama. II. refl. vetruma,
ved-rutama;flg. lipitsema, teesklema, —ande adj.
part. vetruv, elastne, —ing ~en vedrutus,
vetrumine.

4jäll —et,= luul. ka —ar tundur, paljasmägi.
—bete mägikarjamaa. —biten adj. part.
mägedest võlutud, —björk bot. rabakask,
maarjakask, —kam mäehari, —lämmel zool.
rändhiir, lemming, —pipare zool.
mori-nellrüüt. —ripa zool. tundrupüü. —rygg
mäe-seljak. —räv zool. sinirebane, —spets
mäetipp. —uggla zool. tundrukakk. —viol bot.
mägikannike. — vråk zool. karvajalgviu.
—växt mägitaim.
2Qäll —et,= soomus; (õie)helve; (naha)kest. —a1
I. tr. soomuseid rookima, soomuseid
kõrvaldama. II. intr. kestendama, kesta ajama. —ig
adj. soomuseline. — skivling bot. sirmik.
fläll|a —an,—or vulg. plika; kullake, kallike.
Qälst|er —ret,= vorstisoolikas, vorstinahk.
fjär adj. uhke, järsk, —het —en uhkus.
flärd —en,—ar saarestikulaht; laht, lõugas,
fjärde arvs. neljas, —del neljandik, veerand,
—klassist — en,—er neljanda klassi õpilane,
—man mäng. neljas mees.
flärding —en,—ar 1. veerand, tünnike, vaadike,
ankur. 2. neljandik tapetud loomast. 3.
neljandik maakohast, vallast, kihelkonnast.
—sman politseiametnik maal,
maakonstaa-bel. —sväg veerand miili,
fjäril —(e)n,—ar liblikas, —sim sport
liblikujumi-ne. — sblomma bot. liblikõis. —shåv
liblika-võrk. —slarv liblikatõuk. —sliv fig.
kergemeelsus; lühike elu. — snatur fig. kergatslik
iseloom.

fjärma1 tr. eemaldama, kaugendama. —re 1. adj.
komp. kaugem. 2. adv. komp. kaugemalt, —st
1. adj. sup. kõige kaugem. 2. adv. sup. kõige
kaugemalt.

flärran muutm. 1. adj. kauge, kaugel olev. 2.
adv. kaugel. 3. kaugus, —ifrån adv. kaugelt,
—liggande adj. part. kaugel asetsev e. asuv.
f]ärr|belägen adj. part., lit. kaugel asetsev e.
asuv. —blick lit. kaugusesse vaatav pilk; avar

83

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0115.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free