Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fjärsing ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fjarsing/flaska
väljavaade, —eld sõj. kaugelt tulistamine,
—fotografering fot. kaugpildistamine. —glas
van. pikksilm, —ledning el. kaugjuhtimine,
—orgel kaugorel. —sikt kaugelenägevus,
kau-gelenägemine, kaugvaade, —skrivmaskin
teleprinter, —skådande 1. —t subst. part.
kaugelenägevus; selgeltnägemine. 2. adj. part.
kaugelenägev; selgeltnägev. —skådare —n,=
selgeltnägija. — skådning selgeltnägemine,
—styrning kaugjuhtimine, —trafik
kaug(e)-liiklus. —tåg kaugerong. —undervisning
kaugõpe, —verkan kaugtoime, kaugmõju.
—värme tehn. kaugküte. —värmeverk tehn.
kaugküttekeskus.
fjärsing —en,—ar zool. lohekala (Trachinus
draco).
flärt —en,—ar vulg. peer. —a1 intr. gaasi laskma,
fjäs —et liigviisakus, liialdatud vastutulelikkus ja
teenistusvalmidus, —a1 intr. liigviisakas
olema; lipitsema, —k 1. —et tarbetu ruttamine,
teeseldud tegevus; liigviisakus. 2. —en,—ar
kergats, kehkenpüks. —ka1 intr. 1. asjatult
kiirustama, plaanitult tegutsema; alpima. 2.
lipitsema, liigviisakas olema. —k|er —ern,—ar
kergats, lipitseja. — kig adj. 1. tõtlik,
toimekas. 2. lipitsev.
fjät —et,= lit. samm; (jala)jälg.
fjätt|er —ern,—rar ahel; kütke, köidik;
(vangi)-rauad. —ra1 tr. raudu panema, aheldama;
kütkendama, vara f-d vid sjuksängen fig.
haigevoodisse aheldatud olema,
fjöl —en,—ar 1. käimla istelaud. 2. van., dial.,
põll. vannas.
fjösbent adj. part., zool. sulisjalgne.
flabb fam. 1. —et rumal, labane naer. 2. —en,—ar
a. suu, lõuad, hållf-en, pea lõuad. b. lõhvard,
latard, lobasuu. —a1 intr. labaselt, suure
häälega naerma. — ig adj. lobisev, latrav.
flack adj. lame, lapik; tasane, lausik; üksluine,
labane, pealiskaudne. — |a —an,—or soom.
lagendik, lauskmaa. —ban(e)pjäs sõj.
otselas-kekahur, otsesihtimisega kahur, —eld sõj.
otsetuli. —het —en 1. lamedus, lapikus;
ühetasasus, lausikus. 2. fig. ilmetus,
pinnapealsus, pealiskaudsus, —land lagendik,
lauskmaa, —mejsel tehn. lapikmeisel. —tryck
trük. lametrükk. —tång tehn. lapiktangid.
flacka1 intr., f. omkring ümber hulkuma, ringi
rändama.
flad|a —an,—or v. flad —en,—er v. flade —n,—r
dial. abajas,
flådd I er —ret 1. lehvimine; lehvitamine. 2. fig.
edevus, püsimatus. ~mina sõj. väiksem
maa-miin. ~mus zool. nahkhiir. —ra1 intr.
lendlema, lehvima, —rig adj. 1. lehviv. 2. püsimatu,
koketne, iseloomutu,
flag —et,= v. haril. flag|a —an,—or kest, kild,
soomus; helve. —a1 refl., f-a av
wgkestenda-ma, kihtidena eralduma e. ära tulema. —ig v.
—rig adj. kestendav. —ra1 refl., vt. flaga.
flagellant —en,—er keskaegne fanaatik, enese-
piitsutaja, flagellant,
flagellat [—åt] —en,—er zool. viburloom,
flagel-laat.
flageolett [flašolätt] — en,—er muus. flažolett
(flööditaoline puhkpill; flöödi kõlaga
orelire-gister). —ton flažolettheli.
flagg —en mer. plagu, lipp, stryka f. alla andma.
—|a 1. — an,—or lipp. 2.1 intr. lippu välja
panema, lipuehtes olema; lippudega
signaliseeri-ma. —duk lipuriie. —lina lipuheiskamisnöör.
—man mer. admiralohvitser. —ning —en,—ar
lippude väljapanemine, —skepp admirali-,
lipulaev, —spel lipuvarras.—underofficer sõj.
pootsman.
flagrant [—ant v. — at|t] adj. ilmne, selge,
silmatorkav.
flak —et,= 1. jääpank. 2. merelaht; madalik. 3.
veoauto v. vankri põhi. — |e — en,—ar lahtine
veovanker. —vagn vt. eelm.
flakong [—at|] — en,—er lõhnaõlipudelike,
flakoon.
flamingo —n,—r zool. flamingo,
flamländar|e —(e)n,= flaamlane, flaam.
flamländsk adj. flaami. —|a 1. —an flaami keel.
2. —an,—or flaami naine, flaamlanna. —
flamsk adj. vt. flamländsk.
Flandern Flandria.
^amma1 intr. lõõmama, loitma, leegitsema;
välkuma, sähvatama, vilkuma,
^amm|a —an,—or 1. leek, lõõm, lõõsk; kuma,
välk. 2. fam. kallike, armuke. —ig adj. leekiv,
leegitsev. — flam|båge el. kaarleek. —punkt
leekpunkt, —röd adj. leekpunane. —ugn
mäend. leekahi.
flams —et fam. loba; rumal naer. —|a fam. 1.
—an,—or lohakas, hooletu naine. 2.1 intr.
lobisema v. rumalalt naerna; kärarikkalt
käituma. —ig adj., fam. hooletu, lohakas; lobisev,
flanell —en v. —et,—er flanell,
flanellograf [—åfl — en,—er flanelltahvel, kuhu
riputatakse illustratsioone jne. õpetamise
juures.
flanera1 intr. sihitult ringi hulkuma, flaneerima.
flanör [—or] —en,—er jõudehulkuja, logeleja,
flank —en,—er 1. sõj. tiib, külg. 2. hobuse kõht.
—angrepp tiivarünnak. —eld sõj. flankeeriv
tuli. —era1 tr. 1. sõj. küljelt, piki rinnet
tulistama, flankeerima. 2. mõlemast küljest
ümbritsema.
flark —en,—ar laugas.
flarn —et,= 1. van. (puu)kooretükike. 2. fig.
midagi kerget ja habrast; tahtejõetu inimene,
flask|a —an,—or 1. pudel. 2. tehn. valuvorm.
84
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
