- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
94

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - frappera ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

frappera/fri

mastav, üllatav, rabav.
frappera1 tr. 1. hämmastama, üllatama, rabama.
2. jääs külmendama (näit. veini), —nde adj.
part. silmatorkav, rabav; üllatav,
^ras —en,—er fraas, väljendus; kõnekäänd;
sisutu väljend, sõnakõlks. — eologi [—gi]
—(e)n,—er fraseoloogia, —era1 tr, üksikuid
fraase selgelt ja puhtalt esile tooma; muus.
il-mendama, fraseerima. — makar|e —(e)n,=
lobiseja.

^ras —et särin; kahin, sahin; krabin; pragin. —a1
intr. kahisema, sahisema; kohisema;
krabisema; pragisema, —munk keed. teat. pirukas.
—våffla keed. krõbisev vahvel. — ig adj.
poorne, urbne, mure.
frat —et 1. puupuru. 2. rämps, praht. 3. dial.
söödik. 4. erik. auk, plekk (tekkinud
sööbivast ainest). 5. närimine.
fraternisera1 intr. vennastuma,
fred —en,—er rahu, giva sig till f-s rahulduma,
rahule jääma, siuta f. rahu sõlmima. —a1 tr.
1. kaitsma, ett ft område kaitseala. 2.
rahustama, / sitt samvete oma südametunnistust
rahustama, —lig adj. rahulik, —lös adj.
lindprii, põlualune,
fredag reede.
Fredrikshamn Hamina.

freds |anbud rahupakkumine. —appell
rahuüles-kutse. —brytare ~n,= rahurikkuja,
rahulepingu murdja, —domare rahukohtunik,
—domstol rahukohus. —fot rahu seisukord,
leva på f. rahujalal olema, —fördrag
rahuleping. —förening rahuühing. —förslag
rahuet-tepanek. —konferens, —kongress
rahukonverents, —kongress, —mäklare
rahusobi-taja. —pipa rahupiip. —preliminärer
rahuläbi-rääkimised, eelkokkulepe rahuks, —rörelse
rahuliikumine. —slut rahuleping, —stiftare
rahusobitaja, lepitaja, —styrka sõjaväe
rahuaegne koosseis, —tid rahuaeg, —traktat
rahuleping, —tillstånd rahuolukord. —
underhandlingar) rahuläbirääkimine.
—villkor pl. rahutingimused, —vänlig adj.
rahu-sõbralik. —älskande adj. part. rahuarmastav,
fregatt —en,—er fregatt, —fågel zool. fregattlind.
—kapten fregatikapten (komandör prantsuse
ja saksa mereväes),
frejd —en ühiskondlik usaldus, kuulsus, (hea)
nimi. —ad adj. part., lit. kuulus, nimekas,
austatud. —(e)betyg van. tunnistus
usaldusväärsuse kohta. —ig adj. vapper; karmatu.
frekvens —en 1. esinemissagedus; juurdevool. 2.
füüs. võngete arv sekundis, —mätare tehn.
sagedus(e)mõõtja.
frekvent adj. såge, korduv, frekventne. —ativ
[—iv v. fré—] adj., keel. frekventatiivne.
—era1 tr. sageli külastama v. käima (kuskil).

frenesi [—i] —(e)n raev, äkkviha.
frenetisk [—ét—] adj. raevune, metsik,
maruvihane.

frenolog [—ag] —en,—er frenoloog,
pealuu-uurija. —i [—i] —(e)n frenoloogia, —isk adj.
frenoloogiline.
fresk —en,—er fresko, —omålning freskomaal.
frest|a1 tr. ja intr. 1. katsuma, proovima, f-a
lyckan õnne katsuma. 2. kiusatusse viima. 3.
pingutama, f-a sina krafter till det yttersta
oma jõudu viimse võimaluseni pingutama. 4.
välja kutsuma, fa ödet saatust välja
kutsuma, fa på väsitama, pingutama, —ande adj.
part. ahvatlev, võrgutav. —ad adj. part.
(millelegi) kalduv, (millestki) meelitatud, —ar|e
—(e)n,= kuisaja. —else ~n,~r kiusatus,
frett — en,—ar zool. tuhkur,
fri adj. vaba, prii,/ från bekymmer muredest
vaba, / vilja vaba tahe, ett f-tt samhälle vaba
ühiskond,/ i sitt sätt vaba oma käitumises, i
f-a luften vabas õhus, en f. utsikt vaba
väljavaade. —biljett priipilet. —bladig adj., bot.
lahklehine. —bonde mäng. vabaettur. —bord
mer. vabaparras. —boren adj. part. vabana
sündinud, —brev maksuvaba kindlustuskiri;
eesõigustekiri; porto vaba ametlik kiri.
—brottning sport vabamaadlus. —bytar|e
—(e)n,= mereröövel. —byteri [—i] — (e)t,—er
mereröövimine. —dag vaba päev. —exemplar
tasuta eksemplar. —fräsar|e —(e)n,=
pahempoolsete vaadetega isik. —församling
vaba-kogudus. —ge v. —giva4 tr. vabastama,
vabaks andma,/ ngn ur häktet kedagi vanglast
lahti laskma, —gjord adj. part. vabastatud,
vaba. —gång 1. tehn. vabakäik. 2. lubadus
väljaspool vanglat v. haiglat viibida, —göra2
irr. I. tr. vabastama, vabaks tegema. II. refl.
vabanema, —hamn vabasadam. —handel
vabakaubandus. —handlare vabakaubanduse
pooldaja, —handsteckning vabakäeline
joonistamine. —herre vabahärra; parun.
—herrinn|a —an,—or paruniproua, paruness,
—herrlig adj. vabahärralik. —het —en,—er
vabadus, ta sig f-er mot ngn kellegi vastu
meelevaldne olema, —hjul tehn. vabajooks;
vaba-jooksuseade. —hult v. —holt mer. vender.
—idrott kergejõustik, —kalla1 tr. vabastama,
—koppling tehn. vabajooks. — kostig adj.
helde. —kyrka vabakirik, —kyrklig adj.
vabaki-riklik. —kår vabatahtlikkude korpus,
—känna2 tr. vabaks tunnistama e. kuulutama,/ på
grund av bristande bevisning süütõendite
puudusel õigeks mõistma, —köpa2 tr. välja
lunastama, vabaks ostma, —lager vabaladu.
—land lahtine aiamaa, —lans —en,—ar
’asjaarmastaja’ (poliitikategelane, kirjasaatja,
fotograaf jne), —luftsliv vabaõhuelu. —lufts-

94

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0126.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free