Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - funder ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
funder/fyra
—sats põhiprintsiip,
funder pl. vigurid, riukad.
funder|a11, intr. järele mõtlema. II. tr.
mõtisklema, (mõtteis) juurdlema, pead murdma, fia
ut välja mõtlema. —ar|e —(e)n,=fam., ta sig
enf-e järele kaaluma, —ing ~en,~ar
järelemõtlemine; pl. mõtted, ideed, plaanid, —sam
adj. mõttes, järelemõtlev.
fungera1 intr., fam. funka töötama, toimima,
funkis muutm. subst, ja adj., fam.
funktsionaalne; funktsionaalsus,
funktion —en,—er 1. tegevus, ülesanne, teenistus.
2. talitlus. 3. keel. tarvitamisviis, funktsioon.
4. mat. sõltuv muutuja, —ell adj.
funktsionaalne; otstarbekohane, praktiline, —era1
intr. töötama, funktsioneerima. —är [—ar]
—en,—er ametnik; tegelane; korraldaja,
funt —en,—ar vt. dopfunt,
funtad adj. part., fam. loodud,
fur —en v. fur|a —an,—or mänd, pedajas,
furu muutm. subst, männipuu, —puit. —bord
männipuust laud. —bräda männilaud. —mo
männipalu. —skog männimets, —trä
männipuu. —träd mänd. —ved männipuud,
furage [—äš] —t sõj. hobusemoon, furaaž. —ra1
tr. hobusemoona muretsema,
furie —n,—r kättemaksujumalanna, fuuria; õel
naine.
furioso [—iå—] muus. 1. adv. ägedalt, tormiliselt.
2. —t,—n tormilise iseloomuga muusikapala,
furir [—lr] —(e)n,—er sõj. 1. teat. allohvitseri-
kraad. 2. van. majutaja.
furnera1 tr. hankima, muretsema; varustama,
furnissör [—or] —en,—er varustaja,
furor [—år] v. furore [—åre] muutm. ülisuur
tähelepanu, menu.
furst |e —en,—ar vürst. ~hus vüstisugu. ~krona
vürstikroon. —endöme —t,—n vürstiriik.
~son vürstipoeg. —inn|a —an,—or vürstitar,
—lig adj. vürstlik. ~ätt vürstisugukond.
furunk|el —eln,—lar med. koeranael, furunkel.
fusion —en,—er maj. ühtesulamine, liitumine, fu-
sioon. —era1 tr. kokku sulama; liitma,
fusk —et 1. soperdus, käperdus, vusserdus. 2.
pettus, tüssamine, —a1 intr. 1. soperdama,
vusserdama, (tööd) halvasti tegema. 2.
tüssa-ma, petma, —ar|e —(e)n,= 1. vusserdaja,
soperdaja. 2. tüssaja. —arbete, —verk
vusser-dis, soperdis, lohakas töö.
futhark —en,—er ruunialfabeet.
futil [—il] adj. tähtsusetu, tühine. —itet [—ét]
—en,—er tühiasi,
futt —en,—ar fam. tuli; hoog. —a1 intr., fam., f.
på süütama,
futtig adj., fam. väiklane; vilets, kehv, tühine,
futural [—ål] adj. tuleviku,
futur|ism ~en futurism (kunsti- ja kirjandus-
vool). —jum —umet v. —et v. =, pl. —er
tulevik, futuurum.
fux —en,—ar punane e. ruske hobune, —svans
tehn., vt. fogsvans.
fy interj. vuih!, —skam muutm. adj., van. halb,
vilets.
fylax muut. adj., nalj. purjus, vintis,
fylgi|a v. fylgj|a —an,—or müt. saatehaldjas
Põhjamaade mütoloogias.
fylk|a1 tr. ja refl. koguma; kogunema; lahinguks
valmis seadma, —as1 dep. kogunema. —|e
—et,—en 1. väikeriik Norras muinasajal. 2.
(administratiivne) maakond Norras.
—esko-nung väikekuningas. —ing ~en,~ar aj., sõj.
kiilukujuline lahinguliin.
fyll|a l.2 täitma, f-a ett hål auku täitma, f-a på
buteljer pudeleid täitma e. täis valama, fia
sin plats kohale vastama, fa sitt ändamål
oma otstarvet täitma. 2. —an,—or purjusolek,
porujomm, if-an och villan joobnud olekus,
porujommis, —bult joomar, joodik,
lakke-kauss. —e ~t van. täisolek, månen är i sitt fi
kuu on täis; fam. alkohol, —eri [—i] ~(e)t
joomine, purjutamine. —erimål jur.
jooma-kohtuasi. —erist ~en,~er joomar, —est adv.,
till fi küllalt, küllaldaselt, piisavalt. —ig adj.
täidlane, tüse. —kaja vt. —bult. —nad
~en,~er täide, täiendus; lisa. —ning ~en,~er
täitmine; täidis; plomb,
fyllnads|anslag täiendav maks v. toetus, —foder
lisasööt. —massa tehn. täiteaine. —pension
riiklik lisapension, —prövning ped.
täiendus-katse. —val täiendusvalimine. —ämne ped.
täiendusaine; tehn. täiteaine.
fynd —et,= leid; leiutis. —ig adj. leidlik; maaki
sisaldav. —ighet —en,—er leidlikkus;
maagisi-saldus. —ort leiukoht.
4yr muutm. subst, nali, temp, vemp.
2fyr —en,—ar fam. poiss, en glad fi lõbus sell.
3fyr —en,—ar 1. tulistamine. 2. tuli, põlemine. 3.
tulease, kolle. 4./ och flamma tulija leegid,
han var fi och flamma fig. ta oli ülevas
vaimustuses; ge fi tuld andma (1). —a1 tr., erik.
ja fam. tuld süütama, fi av tulistama, fi på
tuld lisama; edasi tulistama, —fat tulekauss.
—verkare pürotehnik, tulevärgikunstnik.
—verkeri — (e)t,—er tulevärk, ilutuli.
—verke-ripjäs tulevärk.
4fyr —en,—ar tuletorn, majakas, —betjäning
tule-tornimeeskond. —båk majakas, —fartyg v.
—skepp tulelaev. —mästare majakaülem.
—torn tuletorn. — vaktare majakavaht,
—väsen tuletorni-, majakaasjandus,
fyr|a 1. arvs. neli, på alla fia neljakäpakil. 2.
—an,—or number neli. —bent adj. part.
neljajalgne. —dubbel adj. neljakordne. — faldig
adj., vt. eelm. —fota adj. ja adv. neljajalgne.
99
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
