Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fyrk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fyrk/fån
—fotadjur neljajalgne loom. —foting ~en,~ar
neljajalgne. —färgstryck triik.
neljavärvi-trükk. — hjuling ~en,~ar neljarattaline
sõiduk. —händig adj. neljakäeline. —hänt adj.
part. nelja käega, —hörnig adj. nelinurkne.
—hörning ~en,~ar nelinurk, —kant nelikant,
—kantig adj. neljakandiline, —kantjärn tehn.
nelinurkne raud. —ling ~en,~ar 1. nelik. 2.
bot. vesik. —motorig neljamootoriline.
—rådig adj. neljarealine. —siffrig adj.
neljakohaline. —sitsig adj. neljaistmeline. —skaftad adj.
part. neljaniieline (kangas), —slå4 tehn.
neljakandiliseks raiuma, —spann nelikrakend.
—språng neljajooks. —spänd adj. part.
nelja-hobuseline. —taktig tehn. neljataktiline.
—väppling neljaleheline ristikhein,
fyrk —en,—ar veering, kross, —längd van.
mak-suraamat. —tal van. maksuühik. —talslängd
vt. —längd, —talsvälde pol. rahavalitsus.
fyrtio [förti] arvs. nelikümmend, —en
nelikümmend üks. —första neljakümne esimene.
—tal(et) er. XIX sajandi neljakümnendad
aastad. —årig adj. neljakümneaastane, —nde
neljakümnes. — ndedel neljakümnendik,
fysik [—ik] —en 1. füüsika. 2. kehaehitus,
konstitutsioon, han har en stark fi tal on tugev
kehaehitus. —alisk [—à—] adj. füüsikaline,
—er —n,= füüsik, füüsikateadlane. — fysisk
adj. füüsiline.
fysiljera1 tr. (surmamõistetut) maha laskma,
fysiograf —en,—er fiisiograaf, loodusekirjeldaja.
fysiokrat —en,—er maj. füsiokraat.
fysiolog [—ag] —en,—er füsioloog, —i [—i] —(e)n
füsioloogia.
fysionom [—åm] —en,—er füsionoom. —i [—i]
—(e)n,—er (näo)ilme, füsiognoomia.
*få41, tr. saama, saavutama, omandama;
tohtima, pidama, / ngt gjort midagi valmis
saama, han fick stanna hemma ta pidi koju
jääma, jag f-r tacka (meddela) ma tänaksin
(teataksin), den som lever f-r se kes elab, see
näeb, i går fick jag veta, att... eile sain
teada, et.../ ngn till ngt kedagi millekski
veenma, han f-r det svårt tal läheb e. muutub
raskeks, f-r jag gå nu? kas tohin nüüd minna?,
jag f-r väl försöka då eks ma pean siis
katsuma, fi se om det lyckas eks näe, kas
õnnestub; rõhut abis.: f. bort ära saama,
eemaldama,/ fatt kätte e. kinni saama,/ fram kätte
saama, esile tooma, välja saama,/ sin vilja
fram oma tahtmist läbi viima, / för sig fig.
midagi kujutlema, midagi pähe võtma, / i
mahutama; fig. taipama, / ngt i sig midagi
kõhtu saama. / igen kinni saama, sulgema;
fig. tagasi saama,/ ihop kinni saama, kokku
saama,/ in sisse saama; kätte saama; kokku
saama; kohale paigutama, / med ühes e.
kaasa saama, kaasa võtma,/ ned (ner)
(kuskilt) maha võtma, kätte saama, alla saama,/
på sig selga (jalga, jne.) panema; peale
saama; kaela saama,/ reda på teada saama,/
rätt på kätte leidma,/ sönder katki tegema,
/ tag i ngt midagi kätte saama e. leidma, /
tillbaka tagasi saama,/ undan korda saama,
/ upp paigast ära saama, liigutama; üles e.
pinnale saama; tõstma; äratama; harutama;
avama; oksendama, välja ajama,/ ur kätte
saama, välja saama,/ över üle viima; üle
jääma, / över sig enesele kaela saama. II. refl.
saama. —ngen adj. part., orätt fånget, lätt
förgånget kergesti saadud, kergesti läinud.
2fa pron., pl. vähe, mõned, —kunnig adj.
vähe-teadev, teadmatu, õppimatu. — mannavälde
pöl. oligarhia. —mäld v. —mält adj. part.
sõnaaher, jutukehv. —ordig adj. sõnaaher,
vähese jutuga, —tal vähe, väike arv. —talig
adj. väikesearvuline.
fåfäng adj. edev; asjatu; van. jõude, tegevuseta.
—a —n edevus. — lighet —en,—er edevus;
tühisus.
fågel —n, fåglar lind, bättre en f. i handen än tio i
skogen vanas, parem üks lind käes kui
kümme metsas, mine püüd püüdma, kaota
kanagi, varken fi eller fisk ei kala ega liha, ei
üks ega teine, det vete fåglarna! tont teab!,
var fi sjunger efter sin näbb fig. igal linnul
oma laul. —art linnuliik, —berg linnumägi.
—bo linnupesa, —bur linnupuur, —bär murel,
—bössa linnupüss. — dunst jahind.
linnuhaav-lid. —fri adj. lindprii, põlualune, —fångst
lin-nupüük. —fängare linnupüüdja, —handel
lin-nukauplus; lindudega kauplemine,
—handlare linnukaupleja, —holk linnumajake, —kast.
—hund linnukoer, —hus linnumaja,
linnu-kong. —kvitter linnulaul, —sirin. —Hm
linnu-liim. —perspektiv, i fi linnulennult. —rede
linnupesa. —skrämma hernehirmutis. —skådare
linnu vaatleja, augur. —sång linnulaul, —unge
linnupoeg. —vägen linnutee, —ägg
linnumu-na.
fåglalåt linnukeel; linnulaul.
fal|e —en,—ar sälg.
fåll — en,—ar palistus, toot. —a1 tr. palistama.
—söm palistus-, ääreõmblus.
fåll|a —an,—or aedik, sulg (—lu).
fållbänk magamispink.
fån —et,= ogar e. totter inimene, idioot. —a1
intr., fam. ogaralt e. totralt talitama e.
käituma. —|e —en,—ar vt. fån. —eri [—i] — (e)t,—er
juhmus, rumalus, hullustus, —bliga1 intr.,
fam. tölbilt vahtima, —grin ogar e. idiootlik
naer. —grina1 intr. ogaralt e. idiootlikult
naerma. —ig adj. ogar, juhm, totakas,
—skratt vt. —grin. —tratt fam. lollpea.
100
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
