- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
110

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - förnedrande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

förnedrande/förryska

sig till ngt millekski alandurna. —nedrande
adj. part. alandav. — nedring —en alandus.
—neka1 [—e—] tr. eitama, ära e. maha
salgama, valeks ajama,/ sin underskrift allkirja
mitte omaks tunnistama, han fr sig då
aldrig ta on alati ühesugune. — nekelse —n,—r
salgamine. —nickla1 [—i—] tr. nikeldama.
—nimbar [—1—] adj. tajutav; tähelepandav;
kuuldav. —nimma4 tr. tajuma; tähele
panema; kuulma. — nimmelse —n,—r aimus,
tunne, ettekujutus, — nimmel seförmåga
tajumisvõime. —ning — en,—ar kost,
külakost. —nuft [—ü—] —et mõistus, aru,
taip, oid, ta sitt f. till fånga aru pähe võma.
—nuftig adj. mõistlik, arukas. — nuftsenlig
adj. mõistuslik, mõistuspärane.
—nuftsmäs-sig adj., vt. eelm. —nuftsgrund mõistuslik
alus. —nuftslös adj. mõistusetu.
—nuftsreli-gion mõistususund, deism. — nuftsskäl
mõistuslik põhjus. —nuftsstridig, —nuftsvidrig
adj. mõistusvastane. —nuftstro ratsionalism.
—numstig [—ü—] adj. targutav, —nya3 [—ya]
tr. uuendama, —nyare —n,= uuendaja.
—nyas1 dep. uuenema. —nyelse —n,—r
uuendamine, uuendus, —nyelsefond erik.
uuen-dusfond. —nyelseverk uuendustöö. —näm
[—äm] adj. üllas, suursugune; aristokraatlik,
peen; ülemuslik, kõrge, uhke. —nämhet —en
1. üllus, suursugusus. 2. kõrkus, uhkus.
—nä-mitet [—ét]—en 1. üllus, suursugusus. 2. pl
—er uhke e. suursugune isik.*— nämlig adj.
üllas, suursugune; peen, maitsekas.
—nämli-gast, —nämligen adv. eriti, iseäranis. —nämst
adj. sup. kõige tähtsam, kõige kõrgem, våra
fa författare meie tähtsaimad kirjanikud,
—när [—ar] adv., göra ngn f. kellelegi paha
tegema, —närma1 [—a—] tr. solvama,
haavama. —närmad adj. part. solvatud, haavatud.
—närmelse —n,—r solvamine, haavamine,
—nödenhet —en,—er vajadus, tarvidus, tarve.
—nödenhetsvara tarbekaup, —nöja2 [—0—] I.
tr. lõbustama, rõõmustama. II. refl.
lõbutsema. —nöjd adj. part. rahulolev; rõõmus,
lõbus. —nÖjelse —n,—r meelehea, heameel;
rõõm, lõbu; rahuldus, —nöjsam adj.
vähenõudlik, vähesega rahulduv, leplik,
—nöjsamhet —en vähenõudlikkus, leplikkus.
—nöta1 [—0—] tr. kulutama, ära raiskama,/
tidén aega kulutama, aega surnuks lööma.
—olyckad adj. part. hukkaläinud;
ebaõnnestunud. —olyckas1 dep. hukkuma;
ebaõnnestuma. —olämpa1 tr. solvama, haavama,
—ord 1. (inledning) eessõna. 2. (anbefallning)
soovitus. 3 .jur. (förbehåll) tingimus, —orda1
tr. soovitama, —ordna1 [—å—] tr. määrama,
ette kirjutama, —ordnande —t,—n, subst,
part. määrus, eeskiri; ajutine teenistuskoht,

sköta en tjänst på f. ajutiselt teenistuskohta
täitma,/a/ som... ülesandeks saama,
—orena1 tr. mustama, roojastama. —orening
—en,—ar mustus, —orsaka1 tr. põhjustama,
sünnitama, korda saatma, —ort
linnalähedane koht; agul, eeslinn, —ortstrafik
eeslinna-liiklus. —orätta1 tr. liiga tegema; solvama.
—packa1 [—åcka] tr. sisse pakkima, pakki
panema. — påk ta1 [—åk—] tr. rentima.
—paktar|e —(e)n,= van. rentnik, —panta1
[—ån—] tr. pantima, —passa1 [—ås—] I. tr.
passiga varustama; ära saatma, / ngn ur
landet kedagi maalt välja saatma. II. refl.
lahkuma, ära minema,/ sig bort jalga
laskma. —patrull soj. eelpatrull, eelsalk, —pesta1
[—é—] tr. roojastama, / luften õhku
rikkuma. —pinad v. —pint adj. part. ärapiinatud,
—pjäs eelmäng, —plikta1 [—i—] I. tr.
kohustama. II. refl. kohustuma. — pliktad adj. part.
kohustatud. — pliktelse —n,—r kohustus.
—pliktiga1 tr., vt. —plikta, —plumpa1 [—ü—]
refl. eksima, rumalusi tegema. —plumpelse
—n,—r taktitus, lollus, —pläga1 [—a—] I. tr.
toitlustama; kostitama. II. refl. sööki ja jooki
nautima. — plägnad —en,—er toitmine,
toitlustus. —plägnadsavdelning sõj.
toitlustus-osakond. —plägning —en kostitamine,
—pollettera1 tr. ette pagasisse andma, —post sõj.
eelpost. — postfäktning sõj. kokkupõrge
eelpostiga. —postkedja sõj. eelpostide ahelik,
—postlinje eelpostide liin. —posttjänst sõj.
eelpostitqenistus. —prata1 [—åt—] refl., fam.
(välja) lobisema, —pricka1 tr. täpistama,
punktidega ära märkima, —prov, —prövning
eeleksam, —puppa1 [—ü—] refl. ja dep.
nukkuma, nukuks moonduma; fig. edasi
lükkama. —puppad adj. part. nukuks muutunud,
nukkunud, —pålning [—å] — en,—ar 1.
piht-aed. 2. sõj. palkidest tara, palissaad. —regla1
[—é—] tr. riivi panema; lukustama. —regling.
el. kaitselülitus. —resten [—és—] adv. muide,
muuseas. —ridare —n,=eelratsutaja.— ringa1
[—i—] tr. vähendama, kahandama;
halvendama. —rinna4 [—i—] intr. välja voolama,
välja nirisema; fig. mööduma, mööda
minema. —rosta1 [—å—] intr. roostetama,
—rostas1 dep. roostetama. — rucklad [—ü—] adj.
part., fam. allakäinud, —rum eesruum,
—ruttna1 [—ü—] intr. ära mädanema, roiskuma.
—ruttnelse —n mädanemine, roiskumine.
—ruttnelsebakterie mädanemis—,
roiskumis-pisik. —ruttnelseprocess mädanemine,
roiskumine, lagunemine. — ruttnelsetiilständ
mädanemis—, roiskumisseisukord. —rycka2
[—y—] tr. moonutama, —ryckt adj. part.
hull, soge. —rymd [—y—] adj. part.
ärajooksnud, põgenenud, —ryska [—y—] tr. venesta-

110

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0142.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free