- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
112

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - förskylla ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

förskylla/förstånd

mate kivimiliikide murdmiseks, —skylla2
[—y—] tr., van. süüdi olema; pälvima, ära
teenima; põhjustama, —skylian ilma a. ja pl.
süü, av egen fi oma süü läbi. —skymd adj.
part. varjatud, varjus, —skämd [—a—] adj.
part. riknenud, rikkiläinud; fig. mandunud.
—skämmas2 dep. riknema. —skära4 [—a—]
tempima, segama. —skärar|e — (e)n=,
—skärarkniv lahtilõikamisnuga.
—skärargaf-fel lihakahvel. —sköna1 [—šo—] tr. ilustama,
kaunistama. —sköningsmedel kaunistus—,
ilustamisvahend. —slag 1. muus. avalöök. 2.
[—åg] ettepanek, esitus, på f. ettepanekul,
göra ngn ett fi kellelegi ettepanekut tegema,
—slagen adj. part. kaval, nupukas,
—slagsanslag eelarvekava, —slagsmening oletus,
hüpotees, —slagsrum koht (ettepandud
kandidaatide nimestikul). —slagsställare
ettepa-nekuesitaja. —slagsvis adv. näiteks, —slagga1
[—åg—] tr., erik. sulatama v. räbuseks
muutma. —slaggas1 dep. räbuseks muutuma.
—slappa1 [—åp—] tr. lõdvendama,
nõrgestama, laisemaks tegema, —slappas1 dep.
lõtvuma, lõdvenema, nõrgestuma. —slava1
[—åv—] tr. orjastama. —slemma1 [—é—] tr.,
erik. limaks muutma, —slita4 [—i—] tr. ära
kandma, kulutama, —sliten adj. part.
ärakantud, kulunud, —sluta4 [—ü—] tr. sulgema.
—slå4 [—å] intr. piisama, jätkuma, —slöa1
[—oa] tr. nüristama, töntsiks e. loiuks
tegema. —slöas1 dep. nüristuma, loiuks minema.
—slösa1 [—o—] tr. raiskama, pillama, —smak
eelmaik. —små3 [—å] tr. (ära) põlgama,
halvaks pidama,hülgama, —smäda1 [—a—] tr.
laimama, sõimama, teotama, —smädare
teotaja, sõimaja, —smädelse —n,—r teotus, sõim.
—smädlig adj. pilkav, solvav, ärritav.
—sm äkta1 [—ä—] intr. ära nõrkema,
nõrgestuma. —smälta4 [—ä—] I. tr. sulatama. IL
intr. kokku sulama; kaduma, haihtuma.
—snilla1 [—i—] tr. kõrvaldama, omastama,
ära raiskama. —snillar|e —(e)n,= omastaja;
võõra vara pillaja. — snillningsbrott jur.
kõrvaldamine, omastamine, raiskamine,
—sockra1 [—å—] tr. suhkrustama; magusaks
tegema. —soffa1 [—å—] tr. loiuks e. laisaks
tegema. —soffad adj. part. loid, laisk, ükskõikne,
—sommar varasuvi, kevadsuvi, —sona1
[—õ—] I. tr. lepitama. II. refl.,f. sig med ngn
kellegagi ära leppima. —soningsdöd
lepitus-surm. —soningsfest lepituspüha.
—sonings-gärd leiptustoiming. —soningslära
lepitus-õpetus. —sonlig adj. leplik, —sorg [—å—]
hool, hoolitsus, draga fi om ngn kellegi eest
hoolitsema e. hoolt kandma, —sova4 [—å—]
refl. liiga kaua magama, —spann
’pitshobu-sed’. —spel eelmäng; avamäng, uvertüür.

—spika1 tr. ette naelutama, —spilla2 [—i—] tr.
ära raiskama, kasutamata jätma, —spinning
—en tehn. eelketrus; heie. —spinna4 [—i—] tr.,
tehn. (valmis) ketrama, —sprida4 [—i—]
levitama, laiali laotama, —språng edumaa.
—spänna2 tr. ette rakendama, —spörja2
[—o—] tr. teada saama, kuulma, —stad agul,
eeslinn, —stadsbo eeslinlane, aguli—,
eeslin-naelanik. —stadium eelstaadium, —staga1
[—åg—] tr., tehn. pideköiega kinnitama,
—stam mer. vöörtääv. —statliga1 [—åt—] tr.
riigistama. —stavelse eesliide, —steg ennak;
ennetus, —stelna1 [—é—] intr. kangestuma.
—stena1 [—é—] tr. kivi stam a. —stenad adj.
part. kivistunud; kivinenud, —stenas1 dep.
kivistuma; kivinema. —stening —en,—ar
kivistus —stocka1 [—k—] I. tr. paadutama,
kalgistama. II. refl. paaduma, kalgistuma,
kalgiks muutuma, en f-d syndare paadunud
patune. —stockelse —n paadumus;
kangekaelsus. —stoppa1 tr. 1. ette e. kinni toppima.
2. [—k—] ummistama, väljaheidet takistama,
—stoppning kõhukinnisus, —stora1 [—õ—] tr.
suurendama; rohkendama, —storas1 dep.
suurenema. —storingsglas suurendusklaas.
—strecka1 tr. alla kriipsutama, ette märkima.
—sträcka2 [—a—] tr. nikastama, väänama;
ette andma (raha), —sträckning — en,—ar 1.
nikastus. 2. laen, ettemaks, —sträva1 [—a—]
tr., erik. tugedega varustama, —strö3 [—o] tr.
1. laiali laotama e. ajama, hajutama. 2. meelt
lahutama, lõbustama, —strödd adj. part.
hajameelne. — ströelse —n,—r meelelahutus,
lõbustus. —ströelselektyr ajaviitekirjandus.
—ströelseläsning ajaviitelugemine. —stucken
[—ü—] adj. part. salajane, peidetud,
—studium ettevalmistav uurimus v. lugemine.
—stu(ga) eeskoda, esik. —stukvist veranda,
rõdu—eeskoda. — stutrappa verandatrepp,
eeskojatrepp. —stulen [—ü—] adj. part.
salajane, varglik, vargne, —stumma1 [—ü—] tr.
vaigistama, tummaks tegema, —stummas1
dep. vaikima, tummaks muutuma, —stygn v.
—styng erik. traagelduspiste. —stå4 [—å] I. tr.
mõistma, aru saama, taipama, käsitama;
oskama; märkama, han fr mig ej ta ei saa
minust aru, låta f. mõista andma, vihjama, det
f-s [—ass] muidugi, arusaadavalt. II. refl.,f.
sig på ngt midagi oskama,jag f-r mig inte på
henne ma ei saa temast aru. — stäelig adj.
arusaadav. —ståelse —n arusaamine, käsitus;
tunnustamine, sümpaatia, —ståla1 [—k—] tr.,,
tehn, terasekorraga katma, —stånd [—å—]
aru, mõistus; taip; oskus; kogemus; üksmeel,
suhe, vara från f-et arust ära olema, vid fullt
f. täie mõistuse juures, ha f. på ngt millestki
taipu olema, midagi käsitama, vara i gott f.

112

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0144.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free