Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - genomlysa ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
genomlysa/georgette
õhutama, —lysa2 tr. läbi valgustama. —läsa2
tr. läbi lugema, —löpa2 tr. läbi jooksma,
joostes läbima; läbi vaatama; läbi elama,
—marsch läbimarssimine, läbimarss.
—mogen adj. part. täiesti valminud e. küps.
—pinad adj. part. ärapiinatud, —piska1 tr.
läbi piitsutama, —piskad adj. part.
läbipiitsu-tatud; fig. kelmustes ja riugastes vilunud.
—plöja2 tr. läbi kündma; läbi rändama; läbi
töötama, —pressa1 tr. 1. läbi pressima. 2.
erik. kokku pressima, —prygla1 tr. läbi
peksma, nahatäit andma, —pyra2 tr. läbi
immutama. —reflekterad adj. part. (hästi)
läbimõeldud; kaval, väljaõppinud, —resa l.2 tr. läbi
reisima e. matkama. 2. läbireis, läbisõit, på g.
läbisõidul, —resetillstånd läbisõiduluba.
—rida4 tr. läbi ratsutama, —rostad adj. part.
lä-biroostetanud. —rota1 tr. läbi kaevama; läbi
tuhnima, —rutten adj. part. läbimädanenud,
läbimäda; moraalselt laostunud, —räkna1 tr.
läbi arvutama; üle lugema, —rökt adj. part.
suitsust läbiimbunud; läbisuitsutatud.
—saltad adj. part. läbisoolatud. —se4 tr. läbi
vaatama, üle vaatama, kontrollima, —seende
subst, part., få ngt till g. midagi
läbivaatamiseks saama, —sikt 1. erik. läbinähtavus,
läbipaistvus. 2. läbilugemine, —skakad adj. part.
1. läbiloksutatud 2. vapustatud, —skimra1 tr.
läbi särama; läbi paistma. — skinlig adj., ka
fig. läbipaistev, —skjuta4 tr. läbi laskma,
lasuga läbistama, —skåda1 tr. läbi nägema,
taipama, märkama. —skådlig adj. kergesti
läbinähtav. —skära4 tr. läbi lõikama; läbi
voolama e. jooksma; läbi minema, läbima,
—skärning läbilõikamine, läbilõige, —skärningsyta
läbilõikepind. —slag 1. kopeerimine; koopia,
skriva med två g. kahe kopeerpaberiga
kirjutama. 2. tehn. (isoleermaterjalist)
läbilöömine, läbilöök. 3. mäend. läbimurdmine.
—slagsförmåga läbilöögijõud, —slå4 tr. läbi
lööma, auke lööma, —släppa2 tr. läbi laskma.
—släpplig adj., erik. kergesti läbitav; kore,
mure, poorne, —snitt keskmine; läbilõige, i g.
läbistikku, keskmiselt, —snittsålder keskmine
iga. —snoka1 tr. läbi nuhkima e. tuhnima.
—spela1 tr. läbi mängima, —spränga2 tr. läbi
lõhkuma, —steka2 tr. läbi praadima, —sticka4,
—stinga4 tr. läbi torkima e. pistma,
läbistama. —stryka4 tr. läbi tõmbama; läbima.
—stråla1 tr. (läbi) valgustama, —strömma1 tr.
läbi voolama; läbi hoovama, en känsla
av välbehag g-de honom mõnutunne hoovas
temast läbi. —ströva1 tr. läbi matkama e.
hulkuma. —sur adj. läbimärg, —svettig adj. üleni
higine, higist märg. —syn läbinägemine;
läbivaatamine. —syra1 tr. 1. erik. läbi
hapendama. 2. fig. läbi immutama, täitma, —såga1 tr.
läbi saagima, —söka2 tr. läbi otsima, —trevlig
adj. väga meeldiv e. mõnus, üliarmas,
ülimeeldiv. —trumfa1 tr. läbi suruma, —tryckt
adj. part. läbitrükitud (muster), —tränga2 tr.
läbi tungima; valdama, hingestama.
—trängande adj. part. läbitungiv, läbilõikav.
—trängningsförmåga läbilöögijõud,
läbitungivus. —trött adj. puruväsinud, —tåg
läbimarssimine, läbiminek. —tåga1 tr. läbi marssima.
—tänka2 tr. läbi mõtlema, (mõtetega)
süvenema (millessegi), —usel adj. puruhalb, alllpool
igasugust arvustust, mitte kuhugi kõlbav.
—vada1 tr. läbi sumama, läbi kahlama.
—vaka1 tr. (öö) läbi valvama, magamata
olema. —vandra1 tr. läbi rändama, —varm adj.
soe kogu kehas, läbi ja läbi soe. —vattna1 tr.
läbi kastma e. niisutama, täiesti märjaks
kastma, —våt adj. läbimärg; fam. märg kui
kass. —vädra1 tr. läbi õhutama, läbi
tuulutama. —värma2 tr. läbi soojendama, —vävd
adj. part. läbikootud, läbikujutud;
läbipõimitud. —ögna1 tr. läbi silmitsema, hastigt g.
kiiresti läbi vaatama, lennul läbi lugema,
genotyp —en,—er biol. organismi pärilik alus,
ge-notüüp.
genre [šarjr] —n,—r liik, laad, stiil, žanr.
—målning žanrimaal.
gensar|e [genn—] —(e)n,= paks, kootud
(spordi)-kampsun.
gentemot 1. adv. otse vastu. 2. prep. vastu \fig.
suhtes.
gentian|a [g— v. j—,—tsi v. —ti—] bot. emajuur.
gentil [šantil] adj. 1. peen, elegantne. 2. viisakas,
peenetundeline. 3. helde; g-t adv.
suurepäraselt, oivaliselt,
gentleman džentelmen, aumees,
gentöver v. gent över prep. ja adv., lit. vastu, otse
vastas.
genues [—és] —en,—ar genualane, Genua elanik,
genuin [—in] adj. sünnipärane, kaasasündinud;
ehtne, tõeline, en g. stockholmare sündinud
stokholmlane.
genus = v. —et,= lood. ja gram. sugu.
geo|centrisk adj., erik. geotsentriline. —desi [—i]
—(e)n geodeesia, —graf [—å—] ~en,~er
geograafia eriteadlane. —grafi [—i] ~en,~er
geograafia, maateadus, —grafisk [—å—] adj.
geograafiline, maateaduslik, —kronologi [—i]
geoloogiline ajaarvamine, —log [—ag]
~en,~er geoloog, —logi [—i] ~(e)n
geoloogia, teadus maakoore ehitusest ja ajaloost,
—logisk [ag—] adj. geoloogiline. —metri [—i]
~(e)n geomeetria, —metrisk [—ét—] adj.
geomeetriline. —politik [—ik] pöl. geopoliitika.
—tropism geotropism, taime organite
kasvamine teat. sunnas raskustungi mõjul,
georgette [sårsétt] —n žoržett (õhuke riidesort).
123
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
